Kolmapäev /käin ühe nädala üle

Aaah, kui magus on padi! Ja kui ehmatava mobiil, mis energiliselt äratushelinat mängib. Otsustan, et heli vahetan ära - niimoodi, pauguga, kohe toretsema hakata, mulle ei sobi. Tahan unest väljatoomist sama pehmelt nagu käib unne langemine. Mõni aeg tagasi oli mu randmel aktiivsusmonitor, mis äratuslärina asemel hakkas hoopis surisema ja vibreerima. Hästi inimlik, mu meelest. Katsun selle variandi praegusele kellale sisse sööta. Ehk õpib uusi nippe. Elame ju nutimaailmas.
Kolmapäev. Et siis nädala selgroo murdmise päev. See päev, et homme saab öelda - homme on reede.
Päev, millal saab pisut lõdvemalt võtta - ikka on tähtajalisi ja täit tähelepanu nõudvaid tööülesandeid, aga ka isiklik elu võib rahulikuma vooga voolata. Kirjutan justkui elujõest? No kujundina ongi jõgi päris täpne, kirjeldamaks elukaart. Ent mulle meeldib meri. Elumeri? Naeran. Kas elumeri võib põlvist kõrgemale tõusta? Eks ikka.
Kui meri, siis... elumeri loksub üsna tasasel moel ja lainepiir ei ületa rannal ettenähtud piiri.

Tänane kaotatud aeg: 40 minutit. Sattusin nagu tavaliselt hommikul ummikusse. Tänase nimetus võiks olla totaalne ummik. Tööle sõit läbi selle ummiku võttis tund ja kümme minutit, ehk siis tavapärase ummikus sõidetud 30 minuti asemel jõudsin 40 minutit hiljem kohale. Kirusin? Ekee, aga mõtlesin, et mismoodi saab inimene nii liikluskultuuritu olla. Miks ta (reka) peab kohe ümberreastuma vabavoolu ritta? Miks sõiduauto eirab suunatuld ja sõidab, klapid silmadel, otse edasi.
Mulle ütles kunagi autosõiduõpetaja, et sul peab olema silmavaade 360kraadi ja mitte korraks, vaid koguaeg ning selleks ongi autol küljepeeglid ja tahavaate peegel. Näib, et selline asi pole kõigile autokoolist meelde jäänud.
Homme usaldan linna sõiduks 100% Waze :)

Kontoritöö võttis endale kolmveerand päevast ja hea, et nutikell tuletas aegajalt meelde, et tuleb püsti tõusta ja kindlasti ka liikuda. Kahe inimese istumise töö on tõeline piin. Asendamine iseenesest on rööprähklemine.
Nii et õhtune kõnnitiir pärast rööbiti kulgemist oli nagu ballett - üha tihenev valgus, soe kollane tänavalaterna sõõr, kuiv rada - tantsisin oma 5 km rõõmsalt ja nautisin ümbrust.

Mulle hullult meeldib kuidas õhtu suundub - sumbub pimedusse ja saab ööga üheks. Natuke lihtsat olemist ja lugemist enne und. Sügis on ikka megailus.

Armastusega

Jo 💛

Kommentaarid

Populaarsed postitused