Esmaspäevane

 Vaatasin kella ja - ma ei jõua! Ometigi ärkasin 5:30... Lihtsalt see tund liikumisele ja järgmine tunda pühimõttelislet samuti iseendale, libiseb lihtsalt käest. Tahtsin kirjutada ühest eile loetud lõigust raamatus, mille pealkiri kõnetas mind rohkem kui seda poeriiulis nägin. Siiski on selle sisus lauseid ja mõtteid, mis korra lugemise peatavad ja sunnib mõtlema, et kuidas mul siis on? Eile jõudsin huvitava õiguni, aga jah - ma praegu ei jõua selle mõttega mängima hakata, sest tööpäeva hommik nõuab karget pilku ja asjalikku look'i. Ma pean minema rolli, mida mulle meeldib mängida, suisa samastuda. Ja end tuleb panna ootele. Õhtul? Ma ei tea. Kui ärkan 5:30, siis on õhtu tavaliselt selline, et kell 20 jookseb see nagu liiva. On tuim, on uim. 

Hetkel tulebki punktipunn. Endale meeldetuletus, et enne kui raamatuga edasi liigun, kirjutan mõtted välja.

Jo