Hommikust, maamuna. Või suvi. Või kes iganes.

 "Täna ärkasin vara", laulab Smilersi kähehäälne solist Hendrik. Kas 5:37 on vara? Mõnele kindlasti. Isegi paljudele. Aga on neid, kes ütlevad, et see on hiline tõus, et vot kell 4 - siis on õige aeg tõusta. Mida teevad need, kes ärkavad kell 4? Lauta lüpsile? Või on vaja minna fotojahile? Või on vaja kedagi abistada? Mõned hakkavad mediteerima, mõned hõõruvad une silmist ja lähevad jooksma. 5:37 on seega hiline tegija, kes sõlmib tossupaelad ja läheb uudistama, mis on tanumal muutunud võrreldes eilsega. 

Näiteks see, et täna olid kisklejaid-kraaksujad kõvemahäälsed kui laululindude rõõmuludin. Ja pürgiauto sõitis teist marsruuti. Ja akna saab teha pärani lahti ja õhk on soe. Eile veel nii ei saanud. 

Kuulan klappides Puuluupi ja astun reipalt mööda rannaäärset kergteed. Luiged lahel, taamal tornidega linn. Selline natuke tõrges, et kas jälle peab ... mida? Avama pärani kõik uksed ja aknad ja jätma maskid ja nägema päriselt. Võibolla oleme õppinud, aga võibolla mitte.

Siis ma uitan mõtetes oma unistuste rannaliival, kingad näpuotsas kõikumas ja tuul vaikselt hullamas kleidisabas. Mu lemmikkoer jookseb ees, peatub ja pöördub, kontrollides, kas ikka tulen. Jaa, ma tulen. 

Ma tulen.

***

Jo