Suveplaan

Kohtusin eile kolme suurepärase naisega üle pika koroona-aja.  Jalutasime ja nautisime kohvikumelu. Selline pingevaba olemine keset kaunist Kadriorgu. Rääkisime, kuidas meil läinud on, milline on praegune elu-olu ja millised on suveplaanid. Pärast kohtumist, teel koju, järjekordne mustikakarp näpuotsas kõikumas, mõtlesin oma suveplaane. Või õigemini arutasin iseendas, et mida toredat võiks sel suvel teha. Kindlat puhkuseplaani polegi. Reisida? Jaa, aga pigem sinna suvelõpu, suisa sügisene reisiplaan on  olemas. Ent sinnani on aega ja siis tuleb suvi täita sellega, mida hing ihaldab. Üks meresõit. Või kaks. Üks saar ja selle risti-rästi läbimine.  Üks raamat, või mitu. Ühed palavad ööd, kui und pole. Ühed nooblid, veidi tõusiklikudki, restoranikülastused (noist võin vabalt keelduda). Mereäärsed uitamised. 

Tegelikkus? Spontaansus on üks tore loom, me sobime. Ja plaane ei peagi tegema, need leiavad ise su juurde tee. Täpselt õigel ajal ja õiges koguses.

Vahin murul lebades sinitaevas seilavaid valgeid pilvetutte ja näksan rohukõrt. Mõtlen, et mul on puudu õlgkübar, siis näeksin välja nagu Dreameri veinipudeli silt. Seni kuni plaanid minuni jõuavad, lasen ajal lihtsalt kulgeda läbi enda.

Jo