kolmapäev, 01. september

Tarkusepäev.

Tarkus tuleb tasapisi. :) Mulle vähemalt tundub nii. Ma muudkui kogun ja korjan neid tarkuseteri ja üritan olla hoolas ja usin õpilane.

Hea, et olen saanud end lisaks kirjutamisele ka lahti rääkida.

Minu käest küsiti täna, kas ma olen õnnelik? Ma vastasin, ilma et ma seda küsimust oleks oodanud, et ei, ma ei ole õnnelik.

Huvitav on, et enda mõtteid jälgida püüdes ja igahommikusele õnnelik-mantra kordamisele, tuli lipsti see "ei ole" üle huulte.

Mina arvasin, et ma ikka olen ... Mul ju uus kodu, käed-jalad terved, silm seletab, kõrvad kuulevad - õnneks polegi ju palju vaja. Olin õnnelik laupäeval, kui leidsin metsast oma esimese aarde (siiani olne aidanud otsida ja avastamisrõõm on kellelegi teisele kuulunud). Õhtul olin õnnetu. Pühapäeval olin ... kuri ja õnnetu.

Õnnetarkus on aga selline, et tuleb ise end õnnelikuks mõelda - alguses kas või vägisi, seni kuni alateadvus saab ükskord aru, et see, mis teda ümbritseb dikteerib talle, millist emotsiooni peab tundma. Ma olen õnnelik ju olnud - see on see "tuulest viidud-meri allpool taldu-tulgu või veeuputus"-tunne. Ja tõesti, maailm oli mu ees põlvili ja ma tundsin end tõeliselt õnnelikuna. Isegi koht on meeles - Hiiumaal, mere ääres, istusin üksi liival ja suhtlesin merega. Kui nüüd silmad kinni panna ja meenutada - randa rulluvate lainete hääl, tuulepai näol ja juukseid sasimas. Lihne ja õnnelik.

Kui sellele mõtlen, kisub suunurk üles - et ma mäletan seda emotsiooni ju endas. See on mu sees endiselt alles! Peidus ainult. See on ainult minu oma ja minult seda võtta ei saa, ma saan seda ainult jagada. Ja ma võin seda tunnet nüüd ka ju tunda. Ei pea meenutama, millega seoses ma õnnelik olin, aga tuleb meelde tuletada, et just Selle Hetke tunne oli selline. Nii siis - nüüd ma natuke mõtlen, kui õnnelik ma olin.

***

Kas rõõmus olemine ja õnnelik olemine on üks ja sama? Ei ole. Rõõmus olemine on püsivam. Kordades. Õnnelik oled sa siis, kui midagi on saavutatud, midagi on väga hästi läinud, on positiivne kogemus, on saavutatud rahulolu. Ja kui sa seal õnnemätta otsas kükitad, tekib ükskord taas rahulolematus - vaja jälle edasi püüelda, et uuesti õnnelik-tunnet kogeda.

Rõõmus olla aga võib koguaeg. Lihtsalt.

Ma olen rõõmus, sest just möödus akna tagant suur tume vihmapilv ja ma sain ta oma fotokasse püütud. Ilus pilt.

Olen rõõmus, et täna tuleb mulle Haapsalust külaline.

Olen rõõmus, et parim sõbranna sai vanaemaks - vahva on noor vanaema olla!

Olen rõõmus, et mu sõpradel läheb hästi. Enamikel.

Olen rõõmus täna, et mul on just praegu see töö mis mul on.

Olen rõõmus, et mul on alles mu tunded.

Olen rõõmus, et on Cubanita oma suussulava philadelphia-koogi ja salsarütmidega.

Olen rõõmus, et iga päev möödun imekaunist merevaatest Tallinna lahele ja laevadele.

Olen rõõmus, et olen.

OOOOOOOO! Ja ma olen kuradima rõõmus, et mul on võimalus just praegu kirjutada, kirjutada, kirjutada, kirjutada.! :D

Jee! See teeb ju täitsa õnnelikuks, või mis ;))