Reede, 17.09.
Jama! Ma jäin haigeks. Seisin ja nautisin Pirital bussipeatuses vihmasadu ja tundsin, et nats vilu on. Koju jõudes hakkas pihta - kurk on kare ja veits uims tunne.
Tööl on päris paljud haiged, ma olen siiani kenasti niksis-naksis olnud. Ja nüüd siis... Nädalavahetuseks kodurežiim.
Aga ilm oli täna tõeline naine - tujude mäng käis terve päeva: küll tuli lausvett ja siis helkis päike. Kokku lugesin kolm vikerkaart. Nii ilus. Sõitisn koos sõbrannaga kodu poole ja kui väljusin mõni peatus varem, et lihtsalt nautida ja jalutada, oli üle lahe laotunud hall rätt, just selline, nagu vanadel aegadel vanad veneeided õlgadel kandsid. Ääred narmendunud. Sealt paistis selge taevas. Ja siis tuli pikkade nõeljate piiskadena vihm. Ilus oli sadu jälgida, tempo tõusis, piisad jooksid kiiremini ja närvilisemalt. Siis muutus tempo mõõdukaks, piisad jäid harvemaks ja sadu lakkas. Aeg oli edasi liikuda, sest külm hakkas. Päike tegi jälle oma sutsaka: ikka nagu näidates, et ka temal on sõnaõigust ja julgust end maksma panna. Mähe teel hakkas jälle sadu. Tegin oma punase vihmavarju lahti ja tippisin lompide vahelt kodu poole. Sadu muutus väga tugevaks ja kallas nii, et mu saapad lasid vett läbi. See teeb mu kurvaks.
Tegin endale suure kruusi teed meega. Aga jäin hiljaks.
Käis külaline :) Mul on nüüd korralik kogus lõhefileed sügavkülmas. Tulge külla! (siis kui terve olen)
Lõpetan, sest pea valutab ja kurk ka.
Tuduvana võiks täna mulle vähemalt värvilisi unenägusid tervenemiseks saata.
Püsige terved.
Ikka mina.
Tööl on päris paljud haiged, ma olen siiani kenasti niksis-naksis olnud. Ja nüüd siis... Nädalavahetuseks kodurežiim.
Aga ilm oli täna tõeline naine - tujude mäng käis terve päeva: küll tuli lausvett ja siis helkis päike. Kokku lugesin kolm vikerkaart. Nii ilus. Sõitisn koos sõbrannaga kodu poole ja kui väljusin mõni peatus varem, et lihtsalt nautida ja jalutada, oli üle lahe laotunud hall rätt, just selline, nagu vanadel aegadel vanad veneeided õlgadel kandsid. Ääred narmendunud. Sealt paistis selge taevas. Ja siis tuli pikkade nõeljate piiskadena vihm. Ilus oli sadu jälgida, tempo tõusis, piisad jooksid kiiremini ja närvilisemalt. Siis muutus tempo mõõdukaks, piisad jäid harvemaks ja sadu lakkas. Aeg oli edasi liikuda, sest külm hakkas. Päike tegi jälle oma sutsaka: ikka nagu näidates, et ka temal on sõnaõigust ja julgust end maksma panna. Mähe teel hakkas jälle sadu. Tegin oma punase vihmavarju lahti ja tippisin lompide vahelt kodu poole. Sadu muutus väga tugevaks ja kallas nii, et mu saapad lasid vett läbi. See teeb mu kurvaks.
Tegin endale suure kruusi teed meega. Aga jäin hiljaks.
Käis külaline :) Mul on nüüd korralik kogus lõhefileed sügavkülmas. Tulge külla! (siis kui terve olen)
Lõpetan, sest pea valutab ja kurk ka.
Tuduvana võiks täna mulle vähemalt värvilisi unenägusid tervenemiseks saata.
Püsige terved.
Ikka mina.
Kommentaarid
Postita kommentaar