Tu-tu-tuuline esmaspäev ;)
Esmaspäev - tegusa toimetamise päev.
Mulle tuul meeldib ja täna on see just selline mõnus, et tahaks juh-huuu hüüda ja hüpata ...
Joogatund vol 2
No mis mul täna viga on? Ei suuda kuidagi keskenduda. Hingan sügavalt sisse, hoian hinge kinni, välja hingates loen oma mantra: omg-na -dev-adee, no kõlab midagi sellelaadselt. Selmet et keskenduda hingamisele ja mantrale, mõtlen, et huvitav, kas ma arvuti panin ikka lukku kui kabinetist lahkusin? Ok, teeme "lehma ja kassi" harjutust - lihtsustatult: oled käpuli ja kord tõmbad selja küüru ja siis lased nõguskas, hingamise rütmis liigub pea ka. Ja millele ma mõtlen: "Tea, kas R sai mu meili kätte? Miks ta mu meilile pole veel vastanud?" Pahhhhhh ... hingan jälle hooga välja ja katsun keskenduda järgmisele harjutusele. See mulle meeldib, sest see on lõdvestus. Lebad, käed külgedel, peopesad taeva poole, silmad kinni ja muudkui hingad: uuuh- sisse ja vuuuuuh - välja. "Hm, P pole ka kirjutanud, ometi on "pall praegu tema väravas", ah, järelikult pole tal tahtmist, ega ei pushi siis ka, ise teab, millest ..." Okei-okei, rätsepaiste - mediteerimine. Keskendun, ma tõesti püüan, hingamisele. Hingan, ei hinga, hingan ... "Mis ma homme selga peaksin panema kui R kokku saama lähen?" Kõik, kundalini joogatund sai läbi.
Ja siis ma jälle köhisin - karistuseks, et ei suutnud pühenduda.
Täna õhtul tuleb jälle vist see tants sinepiplaastritega ette võtta. Kurat küll! Mine või palu naabrit appi. Kop-kop! "Tere õhtust! Kas te palun saaksite mind natuke aidata? Mul on nimelt vaja selja peale sinepiplaastrid panna, aga ma ei saa seda ise teha, ei ulatu hästi, noh." Neh, ja kui ust ei ava mitte naabrinaine vaid -mees? Heh-hee, ma arvan, et kodu- ja majarahu huvides teen ma ikka ise läbi selle käsimurdva rituaali ja plätsan need plaastrid endale miskitmoodi selga.
Aga tuul on ikka endiselt mõnus!
Mulle tuul meeldib ja täna on see just selline mõnus, et tahaks juh-huuu hüüda ja hüpata ...
Joogatund vol 2
No mis mul täna viga on? Ei suuda kuidagi keskenduda. Hingan sügavalt sisse, hoian hinge kinni, välja hingates loen oma mantra: omg-na -dev-adee, no kõlab midagi sellelaadselt. Selmet et keskenduda hingamisele ja mantrale, mõtlen, et huvitav, kas ma arvuti panin ikka lukku kui kabinetist lahkusin? Ok, teeme "lehma ja kassi" harjutust - lihtsustatult: oled käpuli ja kord tõmbad selja küüru ja siis lased nõguskas, hingamise rütmis liigub pea ka. Ja millele ma mõtlen: "Tea, kas R sai mu meili kätte? Miks ta mu meilile pole veel vastanud?" Pahhhhhh ... hingan jälle hooga välja ja katsun keskenduda järgmisele harjutusele. See mulle meeldib, sest see on lõdvestus. Lebad, käed külgedel, peopesad taeva poole, silmad kinni ja muudkui hingad: uuuh- sisse ja vuuuuuh - välja. "Hm, P pole ka kirjutanud, ometi on "pall praegu tema väravas", ah, järelikult pole tal tahtmist, ega ei pushi siis ka, ise teab, millest ..." Okei-okei, rätsepaiste - mediteerimine. Keskendun, ma tõesti püüan, hingamisele. Hingan, ei hinga, hingan ... "Mis ma homme selga peaksin panema kui R kokku saama lähen?" Kõik, kundalini joogatund sai läbi.
Ja siis ma jälle köhisin - karistuseks, et ei suutnud pühenduda.
Täna õhtul tuleb jälle vist see tants sinepiplaastritega ette võtta. Kurat küll! Mine või palu naabrit appi. Kop-kop! "Tere õhtust! Kas te palun saaksite mind natuke aidata? Mul on nimelt vaja selja peale sinepiplaastrid panna, aga ma ei saa seda ise teha, ei ulatu hästi, noh." Neh, ja kui ust ei ava mitte naabrinaine vaid -mees? Heh-hee, ma arvan, et kodu- ja majarahu huvides teen ma ikka ise läbi selle käsimurdva rituaali ja plätsan need plaastrid endale miskitmoodi selga.
Aga tuul on ikka endiselt mõnus!
Kommentaarid
Postita kommentaar