Lumekuninganna (kirjutatud 2007 N-klubilaste jõulukaartidele puslena)
Seitsme maa ja mere taga, kõige kaugemas ja tundmatumas paigas, kuhu päikesekiiri satub haru-arva, elab uhkes hõbevalges kristall-lossis Lumekuninganna.
Kuninganna on nagu kuninganna ikka – imekaunis. Aga südame asemel on tal kristalltükk. Seetõttu on Lumekuninganna iseloomult uhke ja kõrk.
Loss, milles Lumekuninganna elab, sillerdab ja sätendab nagu tõeline aardelaegas: hele-valge valgus, sinine helendus, marmor ja kristall, lumeroosid klaasvaasides, hõbenikerdused peegliraamidel…
Ja kõige selle silmailu keskel kaunis, ent üksildane Lumekuninganna.
Räägitakse, et Lumekuningannal ja lossil lasub needus. Aga keegi ei tea, kes ja millal ning miks needis. Samuti ei teata, kui vana Lumekuninganna on – need, kes teda näinud on, teavad rääkida, et kuninganna alati ühtemoodi noor ja kaunis välja näeb.
Kui Lumekuninganna vihastab, on meil lumetorm ja tuisuiilid.
Kui lossis käib koristustöö – sajab meil laia lobjak-paksu lund.
Kui kammerneitsi kuninganna pikki juukseid kammib, lööb kiharatest sädemeid – meie näeme neid sätendusena lumel.
Kui lossiemand palgeid puuderdab, sajab puudritolm lumena maa peale.
Kord aastas, täpselt keskpäevast südaööni, toimub lossis muudatus: Lumekuninganna on hommikust alates lennus – toimetab ja jagab korraldusi lossi ehtimiseks ja piduroogade valmistamiseks.
Valmistutakse Balliks.
Tavapärane hõbevalge loss muutub värviliseks, iga saal ja ruum saab omale uhke ja kireva kujunduse.
Lumekuninganna ise on kauneim kui kunagi varem. Ta kahvatud palged löövad õhetama, tavapäraselt kurvad ja külmad silmad pilluvad sädemeid ja helisev naer kajab vastu igast ruumist kuhu ta siseneb.
Õnnelikud on need, kes sellele ballile kutse saavad!
Kui tavaliselt Lumekuningannat peljatakse, siis ballikutset oodatakse väga. Igal aastal vahetub peoseltskond, igal aastal on Ballil oma nägu.
Kogunev rahvas on rõõmus ja ootuselevil. Ehk seekord?
Kaunis muusika, purskkaevud, hõrgud toidud, toredad etteasted, meeletu ilutulestik.
Sel ainsal päeval aastas muutub Lumekuninganna rinnus kristalltükk granaatõunpunaseks tuksuvaks südameks.
Ainult sellel päeval võib needus kaotada oma mõju…
Seda siis, kui Lumekuninganna leiab Ballil meeldiva partneri, kellega suudlus enne südaööd kaotab nõiduse.
Lumekuninganna on tõeline peoperenaine – ta vestleb ja naljatab peokülalistega. Tavaliselt leiab ta endale meeldiva vestlus- ja tantsupartneri.
Pidu kogub tuure ja kõigil on lootus ning kuningannal ootus suur, et äkki täna öösel…
Täpselt lossikella 6 löögil enne südaööd, suudleb Lumekuninganna oma kaaslast.
Kui partner on õige, jääb Lumekuninganna süda tuksuma granaatõunpunaselt, kui ei, leiab aovalgus lossi nii nagu see oli päev enne Balli.
12 lööki saab täis.
Kuninganna lahkub kaunist peosaalist oma ruumidesse. Üksi. Nagu aastaid ennegi.
Muusika mängib endiselt, kuid vaibub pea. Külalised lahkuvad – nukralt, aga siiski on neil kaasa võtta peoelamus kaunist lossist ja selle veel kaunimast perenaisest.
Lossirahvas hakkab kiirelt toimetama – hommikul peab olema kadunud viimnegi jälg peost. Loss peab taas olema hõbevalge, küütlema külmalt ja ebasõbralikult.
Lumekuninganna alustab uut aastaringi, uhkelt ja üksinda. Ees on taas aasta ilma armastuseta.
Väike kammerneitsi istub kurvalt oma voodiveerel väikses kambris, silub sõrmede vahel kuldpaberist ballikaunistust, mille peidab hiljem karpi voodi all ning teeb seinakalendrisse pliiatsiga risti – järgmise Ballini on jäänud täpselt 364 päeva.
2007
Kuninganna on nagu kuninganna ikka – imekaunis. Aga südame asemel on tal kristalltükk. Seetõttu on Lumekuninganna iseloomult uhke ja kõrk.
Loss, milles Lumekuninganna elab, sillerdab ja sätendab nagu tõeline aardelaegas: hele-valge valgus, sinine helendus, marmor ja kristall, lumeroosid klaasvaasides, hõbenikerdused peegliraamidel…
Ja kõige selle silmailu keskel kaunis, ent üksildane Lumekuninganna.
Räägitakse, et Lumekuningannal ja lossil lasub needus. Aga keegi ei tea, kes ja millal ning miks needis. Samuti ei teata, kui vana Lumekuninganna on – need, kes teda näinud on, teavad rääkida, et kuninganna alati ühtemoodi noor ja kaunis välja näeb.
Kui Lumekuninganna vihastab, on meil lumetorm ja tuisuiilid.
Kui lossis käib koristustöö – sajab meil laia lobjak-paksu lund.
Kui kammerneitsi kuninganna pikki juukseid kammib, lööb kiharatest sädemeid – meie näeme neid sätendusena lumel.
Kui lossiemand palgeid puuderdab, sajab puudritolm lumena maa peale.
Kord aastas, täpselt keskpäevast südaööni, toimub lossis muudatus: Lumekuninganna on hommikust alates lennus – toimetab ja jagab korraldusi lossi ehtimiseks ja piduroogade valmistamiseks.
Valmistutakse Balliks.
Tavapärane hõbevalge loss muutub värviliseks, iga saal ja ruum saab omale uhke ja kireva kujunduse.
Lumekuninganna ise on kauneim kui kunagi varem. Ta kahvatud palged löövad õhetama, tavapäraselt kurvad ja külmad silmad pilluvad sädemeid ja helisev naer kajab vastu igast ruumist kuhu ta siseneb.
Õnnelikud on need, kes sellele ballile kutse saavad!
Kui tavaliselt Lumekuningannat peljatakse, siis ballikutset oodatakse väga. Igal aastal vahetub peoseltskond, igal aastal on Ballil oma nägu.
Kogunev rahvas on rõõmus ja ootuselevil. Ehk seekord?
Kaunis muusika, purskkaevud, hõrgud toidud, toredad etteasted, meeletu ilutulestik.
Sel ainsal päeval aastas muutub Lumekuninganna rinnus kristalltükk granaatõunpunaseks tuksuvaks südameks.
Ainult sellel päeval võib needus kaotada oma mõju…
Seda siis, kui Lumekuninganna leiab Ballil meeldiva partneri, kellega suudlus enne südaööd kaotab nõiduse.
Lumekuninganna on tõeline peoperenaine – ta vestleb ja naljatab peokülalistega. Tavaliselt leiab ta endale meeldiva vestlus- ja tantsupartneri.
Pidu kogub tuure ja kõigil on lootus ning kuningannal ootus suur, et äkki täna öösel…
Täpselt lossikella 6 löögil enne südaööd, suudleb Lumekuninganna oma kaaslast.
Kui partner on õige, jääb Lumekuninganna süda tuksuma granaatõunpunaselt, kui ei, leiab aovalgus lossi nii nagu see oli päev enne Balli.
12 lööki saab täis.
Kuninganna lahkub kaunist peosaalist oma ruumidesse. Üksi. Nagu aastaid ennegi.
Muusika mängib endiselt, kuid vaibub pea. Külalised lahkuvad – nukralt, aga siiski on neil kaasa võtta peoelamus kaunist lossist ja selle veel kaunimast perenaisest.
Lossirahvas hakkab kiirelt toimetama – hommikul peab olema kadunud viimnegi jälg peost. Loss peab taas olema hõbevalge, küütlema külmalt ja ebasõbralikult.
Lumekuninganna alustab uut aastaringi, uhkelt ja üksinda. Ees on taas aasta ilma armastuseta.
Väike kammerneitsi istub kurvalt oma voodiveerel väikses kambris, silub sõrmede vahel kuldpaberist ballikaunistust, mille peidab hiljem karpi voodi all ning teeb seinakalendrisse pliiatsiga risti – järgmise Ballini on jäänud täpselt 364 päeva.
2007
Kommentaarid
Postita kommentaar