Kas maikuu pöörane tegu? Mine tea...

Ärkan. Kell on ... kell on kolevara. 5:30. Tuba on valge, õues on ... vaikne. Aga umbes 6 on mul sealpool akent igatahes laulupidu.

Mul on 4 kindlat lahterdatavat äratajat:
1. sirin-vidin-kludin repertuaar looduse hõbekõridelt,
2. akende naksumine. Just! Õigesti lugesid, nii pea, kui päike jõuab akendeni, hakkavad nood millegipärast naksuma ja teevad seda üsna häälekalt. Kui mõni teadjam lugema juhtub, pane mulle paar rida, miks ja mis see on? Ja millega naksusi kõrvaldada saab?
3. bioloogiline kell. Äratab üsna täpselt muide - kodeerid õhtul ära, et homme tõusen enne mobiilialarmi ja nii see saab ka olema.
4. eelnimetatud mobiilne äratus.

Täna otsustasin siis selgust saada, millised sulelised mu akna taga kõõrutavad ja mu udupeenest uneilmast argiellu lasevad ärgata. Võimalus toodi pea koduuksel kandikul kätte, nii et patt oleks mitte uudistada. 6:30 (appi kui vastikult vara!) kohtusin linnaosavalituse ees Peebu, Tiidu ja üllatus-üllatus - päris kenakese portsu linnuudistajatega. Arvasin, et kas neid minumoodi kiiksuga inimesi üldse nii vara üleval ja uudistamas ongi, võta näpust - ikka on. Grupp jaotus kaheks ja suunduti asumivahelistele tänavatele.
Nii - tihased, rasvatihased: pük-sid! pük-sid! Ja selle terava tooni ja rütmi mahedam variant ka: büüg-siiid! büüg-siid! Sinitihane pruukis samuti nokka. Kui Tihane tahab, siis tema laulab. Varblaste säutsumine taustaluljatena saatmas Tihaste soolot.
Vindid. Igasuguseid oli. Mulle meeldis enim rohevint - ongi teine rohekas ja üks neist, kelle laulu hommikul esimesena kuulen. Tema laulu keskel kõlab äratuntavalt inglisekeelne greeeeeeeeen, greeeeeeeen... Metsvint. Ja veel üks liik vinte - nimi läks peast. No ma polnud ju ettevalmistunud ka: kellel rippusid binoklid kaelas, kes kõndis ja kirjutas märkmikku, kes sirvis linnuatlast. Minul kaks kätt taskus ja ma lihtsalt kuulasin ja vaatlesin. Nii võib ka.
Lepalind, kelle sabaalune põleb kui lendu tõuseb. Siisikesed-tillukesed. Aga vaieldamatult väga kenad viisipidajad. Kloostrimetsas linnuliigistik on ülerahvastatud. Vinte lugesime kokku 3, käblikud, pöialpoisid. Siis oli miski lilla lind - põõsas-raat? Googeldan pärastpoole. Üks mu lemmikuid ja parima muusikaharidusega lind - Musträstas. Võimas, kui sul on mahti peatuda ja kuulata. Blackbird singing in the dead of night...

Metskiurud, kes laulavad fraasi lõppu kiu-kiuu. Õmblusmasina siristajad. Leevikste õrnad viled. Sekka paar kraaksu.

Kuldnokal on pojad ja seepärast teda väga enam esinemas kuulda pole, tema aga eristub teistest laululindudest selle poolest, et temas on teatraalsust - avab noka ja saadab oma meloodiat tiibade sirutamisega-liigutamisega. Sündinud esineja.

Kajakad. Diskuteerisime, et kajakad on täitsa linnalinnud. Kui juba kajaka vanavanemad on sündinud katusel, millele omakorda järgneb katusepõlvkond, siis juured merega kaovad hoopis ja ongi Kole Katuse Kajakas, urbaniseerunud linnuliik. Nii nagu inimesedki - kes kolivad maalt linna ja kes vastupidi.

Kokku loendasime 23 laululindu.
Tulemas on veel linnulauluõhtuid - need sobivad ehk ajaliselt mulle rohkem. Kuigi jah, loodusega koos ärgata on ütlemata mõnus. Mõnes teise kohas ja mitte kaugel merest. 18ndal on muide Schnelli tiigi ääres ülivarajne kogunemine ja tiivuliste ansambli kuulamine. Kui mind üles ei äratata, siis ma sinna ei jõua, ent mine tea...

Kas see vääääga varajane ja lindude sildistamine kategoriseerub mu pööraste tegude hulka? Ep teagi. Aga kõrvulaiendav - silmaringi ka ikka, oli see ülivarajane hommikutund küll.