Märk vastupidavusest
Mu toanurka ehib juba pea kuu aega, alates 30ndast aprillist, üksik kollane roos.
Ma pole muud lillega teinud, kui vett vahetanud ja alumist varreosa kärpinud. Seisab ja seisab ja ma imetlen, kust ta saab selle jõu, ise surnud, juurteta, ent püsib järjekindlalt, sirutades oma rasket kollast krooni. Tõsi, päevavalgus on pleegitanud sügavkollase heledamaks ja südamikus on märgata närtsimise pruuni.
Aukartus ja austus sellise püsivuse ees.
Mida see õpetab? Kas seda, et kui raske on, hoia end alistamatuna; ole ise ka siis, kui tead, et ebameeldiv lõpp on paratamatu ning võta see vastu julgelt, otsa vaadates.
Aegajalt on meil kõigil vaja trotslikku meelt ja soov liikuda vastutuult.
Ja palju lihtsam on seda teha otsusekindlana ja veendumuses, et nii lihtsalt on. Ei tõmba õlgu längu ja ei põrnitse altkulmu - too oma tuppa õis ja õpi!
Ma pole muud lillega teinud, kui vett vahetanud ja alumist varreosa kärpinud. Seisab ja seisab ja ma imetlen, kust ta saab selle jõu, ise surnud, juurteta, ent püsib järjekindlalt, sirutades oma rasket kollast krooni. Tõsi, päevavalgus on pleegitanud sügavkollase heledamaks ja südamikus on märgata närtsimise pruuni.
Aukartus ja austus sellise püsivuse ees.
Mida see õpetab? Kas seda, et kui raske on, hoia end alistamatuna; ole ise ka siis, kui tead, et ebameeldiv lõpp on paratamatu ning võta see vastu julgelt, otsa vaadates.
Aegajalt on meil kõigil vaja trotslikku meelt ja soov liikuda vastutuult.
Ja palju lihtsam on seda teha otsusekindlana ja veendumuses, et nii lihtsalt on. Ei tõmba õlgu längu ja ei põrnitse altkulmu - too oma tuppa õis ja õpi!
Kommentaarid
Postita kommentaar