Maiasmokale

Sulan Su suus olematuks. Pisut tunned magusat maiku veel keelel ja siis ongi kõik. Otsas.
Lahustunud olematuks ja hea, kui mälestus veel mõnda aega elab.
Sellise kaardi kirjutasin Sulle täna.

Ja siis jäin mõttesse, et huvitav, vahest otsid Sa mingit konkreetset maiku, et niimoodi mööda kommipakke sobrad ja muudkui valid, valid...
Näen Sind vahet-pidamata küll läikepaberisse, küll lihtsasse läbipaistvasse tsellofani pakitud kommide järgi krabavat.  Ühel hetkel seisad nõutuna kommileti ees - Hm, millist võiks järgmisena proovida?
Ehk neid kaalukomme? Lutsukaid või linnupiima ruute?
Ja oled ülekaaluline ja hingad raskelt ja siis ei maitse enam ükski komm ega muu maius.

Mul ei ole hõbepaberit ümber ega sisalda ma ka vahvlitükke, ometigi usun, et maitsen mahedalt ja mõnusalt, nagu öölambi sume valgus või lõhnatubakast jäänud kirbe-magus järelhõng.
Poolik klaas pärlivett laual ja valge paberileht. Mu käsi ei tõuse seda kaarti teele panema.

Sina ütled - Maitse asi!