Rannalinal
Kuumad ilmad sunnivad istuma kas aknakatete taga toas või siis kohe, nii pea kui see kõrvetav ketas on keema läinud, pooljoostes randa tõttama. Ma tõttasin, poolesõites Haabneeme randa.
Lina liivale, prill linale, ise vette. Merevesi teadagi on tervislik ihule, voogamine hingele. Ujun ja hulbin ja naudin neid rõõmuendorfiine, mida mu keha ja vee koosolu tekitab. Nagu delfiin. Üks rõõmus ja armunud delfiin. Parandan - rõõmus, armunud ja pontsakas delfiin, kes naudib vett ja päikest ning veest lahkuma sunnib lihtsalt see, et tahaks uuest kogeda liivkuivana vette minemist.
Delfiin jalutab mõõdukalt ja graatsiliselt lainete saatel rannale. Nii mõnus, et ... mõnuendorfiin judiseb läbi kehavarre.
Seisan pisut ja siis kõhutan end linale. Prill ninale, sest ere ja erk on. Raamat on kotis,aga las ta olla, sest inimesed on huvitavad jälgida. Eelmine päev olin lebotanud meestekamba lähedal, kes pilkudega saalisid vaatamiseks antud naistekehi ja kes üsna kõvahäälselt andsid hinnanguid. Ma küll ei sildista, ent otsustasin võtta vaatluse alla kehad. Mehe kehad rannas. Kiirpilk rannaribale ja 1/3 nautlejaist on mehed. Pikad mehed, lühikesed mehed, kõhutud ja kõhuga mehed, vormis mehed ja vormist väljas mehed, trimmis pepud ja pepud, mille jaoks ujukad on ilmselgelt suured.
Mõned torsod on kolmnurksed, mõned riskülikulised, ovaalseid on kah. Mõnel on rinnad. Tõelised rinnad. Sellised rinnad, et ma hea meelega laenaksin enda bikiinide ülaosa, ent meie rannas on paljastamine kui mitte keelatud, siis pilkude tuleriidale satuksin ma peale alastust küll. Jätan oma ülaosa endale ja vaatlen edasi. On pruune, on koorekakaovärvi, on punaseid, roosasid ja täitsa valgeid kehi. On isad, on vanaisad, on pubekad ja noorukid. Ollakse üksi ja mitmekaupa ja paaris koos naisega ja siis on lastega mehed.
Mulle meeldivad paljad mehekehad. Mulle meeldivad kalipsosse topitud mehekehad. Mulle meeldivad šortsides mehed, stringides on mu maitsele natuke liiga kekutajalikud. Aga pole minu asi - kui neile meeldib, palun väga.
On eestlasid, venelasi ja teisi keeli rääkivaid isendeid.
Mina vahin neid ja nemad mind. Naist. Rannas on ilusad naised. Sellised, kes pärit moeajakirjade kaantelt ja kaante vahelt. Pringid, pikad, pikkade jalgadega siis, olematu pihaga ja brutaalse büstiga, mis teeb Pamela Andersonile ka ära. Kehad veatu nahaga. Mõni kreemitab end ripsmetesse varjatud pilgu all pikalt ja põhjalikult. Paar meest mu lähedalt tõusevad seepeale ja lähevad ujuma. Ma läheksin ka, kui mõni prinkpepu mees end nii meelalt õliga siluks ja siliks.
Rand on enda eksponeerimise koht. Me võime ju küll öelda, et tulime lihtsalt õhuvanne võtma, ujuma, lastega vee äärde, raamatut lugema - põhjuse leiab igasuguse, ent peamine - eksponeerima oma uusi bikiine, olematuid stringe, uue lõikega trikoosid. Heh, tegelikult ihu! Ihu, mis 2/3 aastast on kaetud pikkade varrukatega ja sukkpükstega. Suvi on pattude aeg. Ainus aeg, kus võimalik avalikult end paljaks koorida. Pole ju erilist vahet on sul seljas pesu või bikiinid. Sa oled naiseihu. Sa oled meheihu. No ma saan aru küll nüüd, miks enamik talvel jõusaalis ja rühmatreeningutel kügeleb - suvi, rand, varjatud seksuaalsus avanemas kui vihmavari.
Meid naisi on rannas 2/3 ja me oleme sihvakad, paksud, oliivikarva ja veatud, tselluliidilised ja täpilised, karvased ja karvutud. Uuh!
Sihuke kataloog erinevas eas, suhtestaatuses ja suuruses inimesi. Sihvakad seisavad enesekindlalt püsti, tõstavad kätega juuskeid pealaele ja naeratavad kutsuvalt. Mitte nii sihvakad suruvad end vastu rannalina ja ajavad end meritäheks mõttega, et ma olen kõigest üks meritäht, üks suur meritäht ja ma olen täiesti kahjutu.
Hea ilm, mõnus rand ja lihtsalt toredad rannalised.
Keeran end linal selili ja tean, et enne uuesti endorfiini-delfiinistumist olen ma enesekindel ja enesega rahulolev meritäht.
Lina liivale, prill linale, ise vette. Merevesi teadagi on tervislik ihule, voogamine hingele. Ujun ja hulbin ja naudin neid rõõmuendorfiine, mida mu keha ja vee koosolu tekitab. Nagu delfiin. Üks rõõmus ja armunud delfiin. Parandan - rõõmus, armunud ja pontsakas delfiin, kes naudib vett ja päikest ning veest lahkuma sunnib lihtsalt see, et tahaks uuest kogeda liivkuivana vette minemist.
Delfiin jalutab mõõdukalt ja graatsiliselt lainete saatel rannale. Nii mõnus, et ... mõnuendorfiin judiseb läbi kehavarre.
Seisan pisut ja siis kõhutan end linale. Prill ninale, sest ere ja erk on. Raamat on kotis,aga las ta olla, sest inimesed on huvitavad jälgida. Eelmine päev olin lebotanud meestekamba lähedal, kes pilkudega saalisid vaatamiseks antud naistekehi ja kes üsna kõvahäälselt andsid hinnanguid. Ma küll ei sildista, ent otsustasin võtta vaatluse alla kehad. Mehe kehad rannas. Kiirpilk rannaribale ja 1/3 nautlejaist on mehed. Pikad mehed, lühikesed mehed, kõhutud ja kõhuga mehed, vormis mehed ja vormist väljas mehed, trimmis pepud ja pepud, mille jaoks ujukad on ilmselgelt suured.
Mõned torsod on kolmnurksed, mõned riskülikulised, ovaalseid on kah. Mõnel on rinnad. Tõelised rinnad. Sellised rinnad, et ma hea meelega laenaksin enda bikiinide ülaosa, ent meie rannas on paljastamine kui mitte keelatud, siis pilkude tuleriidale satuksin ma peale alastust küll. Jätan oma ülaosa endale ja vaatlen edasi. On pruune, on koorekakaovärvi, on punaseid, roosasid ja täitsa valgeid kehi. On isad, on vanaisad, on pubekad ja noorukid. Ollakse üksi ja mitmekaupa ja paaris koos naisega ja siis on lastega mehed.
Mulle meeldivad paljad mehekehad. Mulle meeldivad kalipsosse topitud mehekehad. Mulle meeldivad šortsides mehed, stringides on mu maitsele natuke liiga kekutajalikud. Aga pole minu asi - kui neile meeldib, palun väga.
On eestlasid, venelasi ja teisi keeli rääkivaid isendeid.
Mina vahin neid ja nemad mind. Naist. Rannas on ilusad naised. Sellised, kes pärit moeajakirjade kaantelt ja kaante vahelt. Pringid, pikad, pikkade jalgadega siis, olematu pihaga ja brutaalse büstiga, mis teeb Pamela Andersonile ka ära. Kehad veatu nahaga. Mõni kreemitab end ripsmetesse varjatud pilgu all pikalt ja põhjalikult. Paar meest mu lähedalt tõusevad seepeale ja lähevad ujuma. Ma läheksin ka, kui mõni prinkpepu mees end nii meelalt õliga siluks ja siliks.
Rand on enda eksponeerimise koht. Me võime ju küll öelda, et tulime lihtsalt õhuvanne võtma, ujuma, lastega vee äärde, raamatut lugema - põhjuse leiab igasuguse, ent peamine - eksponeerima oma uusi bikiine, olematuid stringe, uue lõikega trikoosid. Heh, tegelikult ihu! Ihu, mis 2/3 aastast on kaetud pikkade varrukatega ja sukkpükstega. Suvi on pattude aeg. Ainus aeg, kus võimalik avalikult end paljaks koorida. Pole ju erilist vahet on sul seljas pesu või bikiinid. Sa oled naiseihu. Sa oled meheihu. No ma saan aru küll nüüd, miks enamik talvel jõusaalis ja rühmatreeningutel kügeleb - suvi, rand, varjatud seksuaalsus avanemas kui vihmavari.
Meid naisi on rannas 2/3 ja me oleme sihvakad, paksud, oliivikarva ja veatud, tselluliidilised ja täpilised, karvased ja karvutud. Uuh!
Sihuke kataloog erinevas eas, suhtestaatuses ja suuruses inimesi. Sihvakad seisavad enesekindlalt püsti, tõstavad kätega juuskeid pealaele ja naeratavad kutsuvalt. Mitte nii sihvakad suruvad end vastu rannalina ja ajavad end meritäheks mõttega, et ma olen kõigest üks meritäht, üks suur meritäht ja ma olen täiesti kahjutu.
Hea ilm, mõnus rand ja lihtsalt toredad rannalised.
Keeran end linal selili ja tean, et enne uuesti endorfiini-delfiinistumist olen ma enesekindel ja enesega rahulolev meritäht.
Kommentaarid
Postita kommentaar