Elu on chill!
Laupäev lõpetas minu selleaastase sünnipäevapidustuste kaskaadi. Nüüd on aeg maha rahuneda, diivaninurka pugeda ja olla iseendaga. Kauaks? Ja tegelikult see paigalpüsimine pole päris minu teema. Ees terendab hoopis korteri sisustamine. Esmaspäeval haaran sarvist :).
Aga nädalavahetusest siis.
Otsustasid 2BB pidada koos maha ühe sünnipäevapeo-laadse ürituse. Meil sünnipäevad lähetsikku ja 2 skorpionit on ikka parem kui 1 skorpion, onju? :D Aga pidu soovisid sellist lihtsat ja kodukootud.
Mõeldud-tehtud, menüü paigas, ostunimekiri A4 pikkune - algas ettevalmistusperiood.
Et natukegi huvitavam oleks, palusime appi K ja B. Ja tänu neile oli see laupäev jälle üks nauditavaim. Soovisime läbida matkarada ja selle me saime, koos Aare ja aaretega :)
Nii-siis: laupäeva hommik.
Äratus 7:15 - pitsapõhja taigen kokkumöksitud, pärmitaigen lahtirullitud, kaneel-suhkur vahele ja ahju. Prohmakas - järjekordne kaneelirullide tegu läks aia taha. Hm, ma pean korralikult üle vaatama taigna koostisained ja nende kogused, jonni ei jäta. Igatahes rändas suur osa neist hambaohtlikke ja proteesesoosivaid kivikõvu plönne joonelt biojäätmete prügikasti.
Kella 10:30 paiku jõudsin Tiskresse, kus sai valmis pitsakate, siis Pille peale ja Selverisse - kaneelirulle ostma :)
Autosse mahtusid veel Liina ja Aare ning siis hakkasime Peterburi maanteed mööda linnast välja sõitma. Kuna teisel autoseltskonnal läks liikumisega veel aega, otsustasime meie läbi käia Raasikult. Põllu peal olid linnud: autos diskussioon - kas luiged või haned? Haned olid.
Järgmine diskuss: kas tärkav muru või talioras? Hm...
Sõitsime läbi Anija ja Soodla ja ikka edasi - Põhja -Kõrvemaale, Jussi järvestiku looduskaitsealale.
Matkasime umbes-täpselt ... hm, vot ei teagi ... 6-7km ehk? Aga looduskaisteala maastik on lihtsalt fantastiline. Kindlasti oli oktoobris seal palju värvikrievam, aga ka nüüd novembris oli nõmme värviskaala nagu Vivacolori värvikaartidel: kõikmõeldavaid toonid pruune, taustavärvid lillast hallini, sügavroheline versus määrdunud valge. Punased pohlad kui advendiaja kuulutajad põrdasambliku sees. Nii imeline ja selline lõplik. Rada kulges üles-alla ja puude vahelt paistvad järved kutsusid kahel pool oma salapärases keeles. Nii mõnus ja puhas ja klaar. Tore oli turnida kobraste nö hammaste teritamise väljakul. See on ikka uskumatu, mida need loomad suudavad oma hammastega korda saata: puu oli niimoodi ümberringi ära kaksatud, et piisanuks vaid kergest lükkest, et suur puu maha kukuks. Aga töö oli pooleli jäänud, ehk meiesuguste matkajate tõttu? Ühtegi isendit ei õnnetunud näha - ju toimetasid oma laupäevaseid toiminguid kusagil mujal. Kuigi ma väga loodan, et need üksikud suured mullid järvepinnal kuulusid koprale, kes parajasti vee alla ujus.
Sellel retkel oli siis lihtsalt matkamisele eesmärgiks veel aarete otsimine. Neid leidsime tükki 3. Heh, tore on tuhnida hallituse järgi lõhnavate pehkinud puuokste vahel :)
Viimase aarde saime kätte taskulambi valgel.
Päevavalge vahetus pimedusega - mets muutus tontlikuks ja sahises tuules. Jõe lõpmatus voolus oli aegumatust ja edasiviivust. Ent kuhu?
Vahepeal oli meil selline Herberti-kardinali-pähklite- šokolaadi-paus RMK punktis. Väliahi sai toreda lõkke ja meie kosutust, et siis Aegviidu külje all edasi matkata.
Tagasi linnas 18:00 - olgu siis veelkord mainitet, et aru ma'i saa miks?- kanali lõpus on Nestes koguaeg odavam kütus kui mujal, eile siis 95 16 kr ja 80 s.
Ja siis jõudis kätte minu Herberti manustamise aeg. Kohe lusti ja lõbuga sai seda tehtud.
Tiskres läks kiirelt - pitsa ahju, seened ahju, kurgid-täidetud pipar lauale, kokteilid segatud, heeringas ja kartul taldrikule. Kook ootas teises toas oma aega.
Jessuke, poleks arvanudki, et värske õhk teeb mao ikka kohe kuuldavalt tühjaks. Toit kadus kui kuumale saunakerisele.
Sõpruskond tegi meile kingitused ka, kuigi seda poleks üldse vaja olnud.
Meie soov oli veeta see päev koos parimatest parimatega värskes õhus ja õhtut siis lihtsalt nautida. Seda sai tehtud.
Tegelikult koorubki sellest välja, et on ikka väga oluline, kellega koos aega veeta.
Eilne seltskond oli SUU-RE-PÄ-RA-NE!
Eilne päev oli novembrikuu parim.
Aga nädalavahetusest siis.
Otsustasid 2BB pidada koos maha ühe sünnipäevapeo-laadse ürituse. Meil sünnipäevad lähetsikku ja 2 skorpionit on ikka parem kui 1 skorpion, onju? :D Aga pidu soovisid sellist lihtsat ja kodukootud.
Mõeldud-tehtud, menüü paigas, ostunimekiri A4 pikkune - algas ettevalmistusperiood.
Et natukegi huvitavam oleks, palusime appi K ja B. Ja tänu neile oli see laupäev jälle üks nauditavaim. Soovisime läbida matkarada ja selle me saime, koos Aare ja aaretega :)
Nii-siis: laupäeva hommik.
Äratus 7:15 - pitsapõhja taigen kokkumöksitud, pärmitaigen lahtirullitud, kaneel-suhkur vahele ja ahju. Prohmakas - järjekordne kaneelirullide tegu läks aia taha. Hm, ma pean korralikult üle vaatama taigna koostisained ja nende kogused, jonni ei jäta. Igatahes rändas suur osa neist hambaohtlikke ja proteesesoosivaid kivikõvu plönne joonelt biojäätmete prügikasti.
Kella 10:30 paiku jõudsin Tiskresse, kus sai valmis pitsakate, siis Pille peale ja Selverisse - kaneelirulle ostma :)
Autosse mahtusid veel Liina ja Aare ning siis hakkasime Peterburi maanteed mööda linnast välja sõitma. Kuna teisel autoseltskonnal läks liikumisega veel aega, otsustasime meie läbi käia Raasikult. Põllu peal olid linnud: autos diskussioon - kas luiged või haned? Haned olid.
Järgmine diskuss: kas tärkav muru või talioras? Hm...
Sõitsime läbi Anija ja Soodla ja ikka edasi - Põhja -Kõrvemaale, Jussi järvestiku looduskaitsealale.
Matkasime umbes-täpselt ... hm, vot ei teagi ... 6-7km ehk? Aga looduskaisteala maastik on lihtsalt fantastiline. Kindlasti oli oktoobris seal palju värvikrievam, aga ka nüüd novembris oli nõmme värviskaala nagu Vivacolori värvikaartidel: kõikmõeldavaid toonid pruune, taustavärvid lillast hallini, sügavroheline versus määrdunud valge. Punased pohlad kui advendiaja kuulutajad põrdasambliku sees. Nii imeline ja selline lõplik. Rada kulges üles-alla ja puude vahelt paistvad järved kutsusid kahel pool oma salapärases keeles. Nii mõnus ja puhas ja klaar. Tore oli turnida kobraste nö hammaste teritamise väljakul. See on ikka uskumatu, mida need loomad suudavad oma hammastega korda saata: puu oli niimoodi ümberringi ära kaksatud, et piisanuks vaid kergest lükkest, et suur puu maha kukuks. Aga töö oli pooleli jäänud, ehk meiesuguste matkajate tõttu? Ühtegi isendit ei õnnetunud näha - ju toimetasid oma laupäevaseid toiminguid kusagil mujal. Kuigi ma väga loodan, et need üksikud suured mullid järvepinnal kuulusid koprale, kes parajasti vee alla ujus.
Sellel retkel oli siis lihtsalt matkamisele eesmärgiks veel aarete otsimine. Neid leidsime tükki 3. Heh, tore on tuhnida hallituse järgi lõhnavate pehkinud puuokste vahel :)
Viimase aarde saime kätte taskulambi valgel.
Päevavalge vahetus pimedusega - mets muutus tontlikuks ja sahises tuules. Jõe lõpmatus voolus oli aegumatust ja edasiviivust. Ent kuhu?
Vahepeal oli meil selline Herberti-kardinali-pähklite- šokolaadi-paus RMK punktis. Väliahi sai toreda lõkke ja meie kosutust, et siis Aegviidu külje all edasi matkata.
Tagasi linnas 18:00 - olgu siis veelkord mainitet, et aru ma'i saa miks?- kanali lõpus on Nestes koguaeg odavam kütus kui mujal, eile siis 95 16 kr ja 80 s.
Ja siis jõudis kätte minu Herberti manustamise aeg. Kohe lusti ja lõbuga sai seda tehtud.
Tiskres läks kiirelt - pitsa ahju, seened ahju, kurgid-täidetud pipar lauale, kokteilid segatud, heeringas ja kartul taldrikule. Kook ootas teises toas oma aega.
Jessuke, poleks arvanudki, et värske õhk teeb mao ikka kohe kuuldavalt tühjaks. Toit kadus kui kuumale saunakerisele.
Sõpruskond tegi meile kingitused ka, kuigi seda poleks üldse vaja olnud.
Meie soov oli veeta see päev koos parimatest parimatega värskes õhus ja õhtut siis lihtsalt nautida. Seda sai tehtud.
Tegelikult koorubki sellest välja, et on ikka väga oluline, kellega koos aega veeta.
Eilne seltskond oli SUU-RE-PÄ-RA-NE!
Eilne päev oli novembrikuu parim.
Kommentaarid
Postita kommentaar