Raamatutest
Mõtlesin, et täna õhtul arvutit ei ava, aga võta näpust - teel koju tikkus üks mõtteiva idanema ja ei saa teisest enne lahti, kui saan sõrmeotstest teise välja.
Niisiis mina kui Raamat. Sina võid nüüd mõelda end samuti Raamatuks ja paralleelselt minuga oma arvamust jagada.
Et siis mis Raamatuga on minu puhul tegu, olen ma pehmeköiteline, kõvakaaneline, kulunud või kordustrükk, romatiline lugu või dokumentaaljutustus?
Mis mind sellise võrdluse peale mõtlema pani - eks elu ise. Et omast arust olen üpris huvitava sisuga, loetav romaan, mille avamist tasub terve päev oodata, et õhtu hakul koju diivaninurka pugeda ja naudinguga lugema asuda. Kõrval kollane kakaokruus, vahel pokaal valget veini.
Et sisu nagu on - on eessõna ja seinast-seina sisuga peatükke, teksti pikitud salajasi mõtteid, mida aegajalt Lugejal tuleb mõitsmiseks üle lugeda. Pisut mõrudat maagiat ja eredamat müstikapuru on ka.
Millist Lugejat ma end Raamatuks mõeldes lugema ootan? Kogemus - ju olen selline esialgu mitte paljulubav kõvaköiteline raamat. Seisan sirgeseljaliselt omasuguste reas ja kusagil raamaturiiuli madalamal astmel. Aeg ajalt jõuan ma kõrgemale ka ja siis on mu ootused-lootused Lugejale samuti kõrged - et oleks erudeeritud ja tõelist huvi ülesnäitav ning alustaks lugu algusest, mitte lõpust või kusagilt keskpaigast. Hoidku selliste Lugejate eest, kes kujutavad mind ajaviiteromaanina või veel hullem, pehmekaanelise õhukese jutuna. Kahju neist, kes lugusid diagonaalis loevad, sisusse süüvimata, lehenurki murdes ja ... Mõnele tahaks kohe virutada, et kui lugeda ei mõista, miks Sa siis üldse mu kaasi näpid? Miks mu üldse riiulist valisid? Ah et loed sisukokkuvõtet - jama! Sellisel juhul garanteerin, et jääd Raamatust ilma!
Hea on selliste Lugejatega, kes huviga Su uusi peatükke ootavad ja ise Sinu jutus sees on.
Milline Lugeja võiksin olla - mind huvitavad põnevikud, aegajalt müstilised lood, millede peakangelased on pisut jultunud ja kerge minevikupahnaga, aga siiski lõpuni ausad ja siira ning usaldatavad. Ja ma ootan, et Raamatu poolt jutustatud lugu oleks vaimukas ja kaasahaarav, kindlasti romantiline ning lõpeb ootuspäraselt - alati hästi.
Milleks on Raamatul järjehoidjad? Et Lugeja saaks samal ajal mitut Raamatut lugeda? Et siis mingil ajal loeb edasi? On see lootus või lootusetus?
Sellised mõtted ja õhkupüsima jäävad küsimärgid siis täna.
Mõtle, milline Raamat või Lugeja Sina oled? Millist lugu jutustad?
Enne kui alustad, vaata, et Sul oleks hea valgus ja mõnus lugemisnurk - siis lõpevad kõik lood hästi.
Lugemislusti!
Niisiis mina kui Raamat. Sina võid nüüd mõelda end samuti Raamatuks ja paralleelselt minuga oma arvamust jagada.
Et siis mis Raamatuga on minu puhul tegu, olen ma pehmeköiteline, kõvakaaneline, kulunud või kordustrükk, romatiline lugu või dokumentaaljutustus?
Mis mind sellise võrdluse peale mõtlema pani - eks elu ise. Et omast arust olen üpris huvitava sisuga, loetav romaan, mille avamist tasub terve päev oodata, et õhtu hakul koju diivaninurka pugeda ja naudinguga lugema asuda. Kõrval kollane kakaokruus, vahel pokaal valget veini.
Et sisu nagu on - on eessõna ja seinast-seina sisuga peatükke, teksti pikitud salajasi mõtteid, mida aegajalt Lugejal tuleb mõitsmiseks üle lugeda. Pisut mõrudat maagiat ja eredamat müstikapuru on ka.
Millist Lugejat ma end Raamatuks mõeldes lugema ootan? Kogemus - ju olen selline esialgu mitte paljulubav kõvaköiteline raamat. Seisan sirgeseljaliselt omasuguste reas ja kusagil raamaturiiuli madalamal astmel. Aeg ajalt jõuan ma kõrgemale ka ja siis on mu ootused-lootused Lugejale samuti kõrged - et oleks erudeeritud ja tõelist huvi ülesnäitav ning alustaks lugu algusest, mitte lõpust või kusagilt keskpaigast. Hoidku selliste Lugejate eest, kes kujutavad mind ajaviiteromaanina või veel hullem, pehmekaanelise õhukese jutuna. Kahju neist, kes lugusid diagonaalis loevad, sisusse süüvimata, lehenurki murdes ja ... Mõnele tahaks kohe virutada, et kui lugeda ei mõista, miks Sa siis üldse mu kaasi näpid? Miks mu üldse riiulist valisid? Ah et loed sisukokkuvõtet - jama! Sellisel juhul garanteerin, et jääd Raamatust ilma!
Hea on selliste Lugejatega, kes huviga Su uusi peatükke ootavad ja ise Sinu jutus sees on.
Milline Lugeja võiksin olla - mind huvitavad põnevikud, aegajalt müstilised lood, millede peakangelased on pisut jultunud ja kerge minevikupahnaga, aga siiski lõpuni ausad ja siira ning usaldatavad. Ja ma ootan, et Raamatu poolt jutustatud lugu oleks vaimukas ja kaasahaarav, kindlasti romantiline ning lõpeb ootuspäraselt - alati hästi.
Milleks on Raamatul järjehoidjad? Et Lugeja saaks samal ajal mitut Raamatut lugeda? Et siis mingil ajal loeb edasi? On see lootus või lootusetus?
Sellised mõtted ja õhkupüsima jäävad küsimärgid siis täna.
Mõtle, milline Raamat või Lugeja Sina oled? Millist lugu jutustad?
Enne kui alustad, vaata, et Sul oleks hea valgus ja mõnus lugemisnurk - siis lõpevad kõik lood hästi.
Lugemislusti!
Kommentaarid
Postita kommentaar