Kahekesi kaminaga
Tulin mööda tuulist Tallinnat, tööpäeva raskus ebamugavana õlgu vajutamas. Kõndisin ja siis tabasin mõtte, et mulle meeldib selline sombune päeva suubumine õhtusse. Mõjub kargelt ja selgepiiriliselt, et nüüd on vaba aeg, päris minu aeg. Tuletasin meelde hommikut bussis, kus mõttes panin paika tänased päevatoimetused, et tegelen selle ja sellega, teen ära Selle Suure ja Koleda ent Jube Vajaliku Exceli ning et täna ei tohiks selle tegmisse süvenemist segavaid telefonikõnesid tulla - pea kolmveerand kolleegidest puhkab. Plaan valmis, päev paigas.
Ja nagu ikka, nagu tavaliselt - kaks kolmandikku planeeritust jääbki plaaniks ja läheb kõige kaduva teed. Hm, kehv ajaplaan? Kui sa pead olema koguaeg kikkis ja valmis sukelduma probleemidele lahendusi otsima, siis nii see päev suisa nähtavalt kulubki. Pluss veel suhted IT-ga: no Mister Outlook saatis mu täna lihtsalt paar korda pikalt. Abi on selline, et pean vähemalt (!) pooleks päevaks loobuma arvutist. Kamoon - tähtaeg kukub ju kohe! Omamoodi komistukiviks on need persoonid, kes eiravad su kirju - ma olen saatnud leebeid, õpetlikke, suurte trükitähtedega, punaseid, allakriipsutatud meile ja tulem on ikka nullilähedane. See näitab lihtsalt, et minu tööst ei peeta lugu. Ja see teeb mu kurvaks ja röövib silmist sädeme ning ... tahtmise.
Siis ma mõtlengi, et kas ma olen teinud õige valiku? Üleüldse, valikuid tehes me ju kujutame asju endale ette, et kui otsustan nii, siis peaks minema nii ja kui teen vastupidise otsuse, siis läheb naa. Kaalud ja otsustad. Samas ma tõesti ei kujutanud oma valikut tehes ette, et asjad kujunevad selliseks, nagu need praegu on: ärkan hommikuti rõõmsas usus ja soovis, et päev tuleb mõnus ja hele; tunde hiljem tunnen end mahajäetud kaltsunukuna. Rõõm on aurustunud ja sees närib miskit, mis aegajalt ka füüsiliselt südant pitsitab. Ah, mis siin ikka toriseda. Ma võin ju teha uue valiku. Ise valin, millal valin. :D
Kamina seltsis on kodus ütlemata mõnus olla ja mõtiskleda. Mu uus valik sünnib kamina juures :) Kui mitte täna, siis millalgi hiljem. Hea on mõttega mängida, et ma otsustan siis kui ma olen selleks täiesti valmis ja veendunud, et nii on õige ja mulle hea.
Tuli on sõber kui sa temaga mõistev oled. Tuli kuulab ja puhastab, annab jõudu ja hüpnotiseerib. Sisendab lootust ja on rahustav.
Ent homme? Homme lähen ma Paradiisi! Juh-heia!!!!
Mööda jääteed muide :)
Ja nagu ikka, nagu tavaliselt - kaks kolmandikku planeeritust jääbki plaaniks ja läheb kõige kaduva teed. Hm, kehv ajaplaan? Kui sa pead olema koguaeg kikkis ja valmis sukelduma probleemidele lahendusi otsima, siis nii see päev suisa nähtavalt kulubki. Pluss veel suhted IT-ga: no Mister Outlook saatis mu täna lihtsalt paar korda pikalt. Abi on selline, et pean vähemalt (!) pooleks päevaks loobuma arvutist. Kamoon - tähtaeg kukub ju kohe! Omamoodi komistukiviks on need persoonid, kes eiravad su kirju - ma olen saatnud leebeid, õpetlikke, suurte trükitähtedega, punaseid, allakriipsutatud meile ja tulem on ikka nullilähedane. See näitab lihtsalt, et minu tööst ei peeta lugu. Ja see teeb mu kurvaks ja röövib silmist sädeme ning ... tahtmise.
Siis ma mõtlengi, et kas ma olen teinud õige valiku? Üleüldse, valikuid tehes me ju kujutame asju endale ette, et kui otsustan nii, siis peaks minema nii ja kui teen vastupidise otsuse, siis läheb naa. Kaalud ja otsustad. Samas ma tõesti ei kujutanud oma valikut tehes ette, et asjad kujunevad selliseks, nagu need praegu on: ärkan hommikuti rõõmsas usus ja soovis, et päev tuleb mõnus ja hele; tunde hiljem tunnen end mahajäetud kaltsunukuna. Rõõm on aurustunud ja sees närib miskit, mis aegajalt ka füüsiliselt südant pitsitab. Ah, mis siin ikka toriseda. Ma võin ju teha uue valiku. Ise valin, millal valin. :D
Kamina seltsis on kodus ütlemata mõnus olla ja mõtiskleda. Mu uus valik sünnib kamina juures :) Kui mitte täna, siis millalgi hiljem. Hea on mõttega mängida, et ma otsustan siis kui ma olen selleks täiesti valmis ja veendunud, et nii on õige ja mulle hea.
Tuli on sõber kui sa temaga mõistev oled. Tuli kuulab ja puhastab, annab jõudu ja hüpnotiseerib. Sisendab lootust ja on rahustav.
Ent homme? Homme lähen ma Paradiisi! Juh-heia!!!!
Mööda jääteed muide :)
Kommentaarid
Postita kommentaar