Lepatriinude ootel
See on nii imelik, kuidas looduse veel argliku ärkamisega muutud päev-päevalt ise ka aina rahutumaks. Selline seesmine sunks-vunks, nagu ettevalmistus millekski veel nimetule.
Mh, võibolla on see sellest, et mu bioväli on praegu nii puhas-nii puhas, tšakrad turritavad rõõmsalt maailma poole ja hüüavad kutsuvalt lepatriinusid? :D
Ei, ei ole hulluks läinud :), kogesin uut. Jälle. Mul oli vaja. Järelikult. Reikit. Lugenud olin selle asja kohta küll, aga kogenud ei olnud ja läksin siis jällegi (nagu sügisel kaardimoori juurde) puhta lehena konsultatsiooni. Asja, mis minuga tehti, nimetatakse pointimiseks. Nägi välja nii: seisan sirgelt, silmad suletud ja siis reiki-meister arvatavasti vehkis kätega mu ees ja taga ja sõrmeotstega puudutas mu seljas punkte, liikus käega vasaku abaluu alla südame kohale ja ok, rohkem ei kirjelda. Mis ma tundsin? Soojust. Tundsin, et kõigun, vastu tahtmist, ja siis tegin ringe ka nagu pendel: jalad maas ja keha liikus ringjalt. Päris huvitav oli, et ise surusin hambad risti ja mõtlesin pingsalt: ma seisan sirgelt nagu puu ja ei liigu, aga ikka kiikusin nagu pilliroog tuules.
Igatahes olen ma siis nüüd eeterlikult puhas ja muutused käivad edasi. Loodetavasti. Kui usud, siis ongi nii.
Peale seanssi ei tundnud midagi erilist. Väsisin hoopis ära. Järgmine päev olin ka väsinud. Ju see uus energia on nii võimsalt puhas ja laengulaksu täis, et mu vints-vänts kere ära väsitas. Aga nüüd ma siis muutun rõõmsalt muudkui edasi ja ootan bachata rütmis tantsivaid lepatriinusid.
Elu on ...?
:))
Mh, võibolla on see sellest, et mu bioväli on praegu nii puhas-nii puhas, tšakrad turritavad rõõmsalt maailma poole ja hüüavad kutsuvalt lepatriinusid? :D
Ei, ei ole hulluks läinud :), kogesin uut. Jälle. Mul oli vaja. Järelikult. Reikit. Lugenud olin selle asja kohta küll, aga kogenud ei olnud ja läksin siis jällegi (nagu sügisel kaardimoori juurde) puhta lehena konsultatsiooni. Asja, mis minuga tehti, nimetatakse pointimiseks. Nägi välja nii: seisan sirgelt, silmad suletud ja siis reiki-meister arvatavasti vehkis kätega mu ees ja taga ja sõrmeotstega puudutas mu seljas punkte, liikus käega vasaku abaluu alla südame kohale ja ok, rohkem ei kirjelda. Mis ma tundsin? Soojust. Tundsin, et kõigun, vastu tahtmist, ja siis tegin ringe ka nagu pendel: jalad maas ja keha liikus ringjalt. Päris huvitav oli, et ise surusin hambad risti ja mõtlesin pingsalt: ma seisan sirgelt nagu puu ja ei liigu, aga ikka kiikusin nagu pilliroog tuules.
Igatahes olen ma siis nüüd eeterlikult puhas ja muutused käivad edasi. Loodetavasti. Kui usud, siis ongi nii.
Peale seanssi ei tundnud midagi erilist. Väsisin hoopis ära. Järgmine päev olin ka väsinud. Ju see uus energia on nii võimsalt puhas ja laengulaksu täis, et mu vints-vänts kere ära väsitas. Aga nüüd ma siis muutun rõõmsalt muudkui edasi ja ootan bachata rütmis tantsivaid lepatriinusid.
Elu on ...?
:))
Kommentaarid
Postita kommentaar