Märts-maikuu

Uskumatu, et juba on selle aasta 3 kuu - kevadkuu. Kuhu see aeg küll kaob? Juba veebruar tuiskas minus ja mu ümber sellise tempoga, et tahtsin hüüda - halloo, võtame selle tempo nüüd pisut aeglasemaks! Näib, et plaan igas kuus midagi pöörast teha, sai peaaegu terve aasta eest veebruarikuus tehtud. Kõik need merejääl käigud, räätsad, tünnerdamised. Tegus igati!
Oli omamoodi tore ja samas tühi kuu ka, nagu selles bossanovas: Ronge mööda sõitmas aknast näen, on külm ja nukker veebruar käes, kuid ikka sa, ei saabu veel, vaid teistele rõõmu toob, see ruttav rong ... Selle loo esituse eest sain oma kunagiselt lauluõpetajalt (kusjuures mees ise laulab lavadel tänaseni ja on igati naksis tervise juures) number viie. Enne riidles pidevalt, et kuulge, te ei pane laulu sisse tunnet, mõelge millelegi nukrale, olge kurblik. Aga mis muresid või elukogemusi saab 18aastasel olla? Ainult armuvalu. Kui meenutada, siis võis see isegi nii olla, kui ma oma viie kätte sain. Aga selles eas läheb kõik kordades lihtsamalt. Huvitav, mismoodi see laul praegu mul välja kukuks?
Täna jäi pärast luluproovi kummitama Moon River. Tõttasin (jälle! ma koguaeg ruttan-tõttan-tuhisen ja pöörlen) salsatundi ja ümisesin omaette "Kuu jõõõ-giiii, voolab üle maaaaaa". Ilus lugu. Ja kui liigun, siis ma ümisen mõnikord päris mõnuga ja kuuldavalt. Ikka kontrollin ka, et läheduses kedagi poleks. See selleks.
Märtsis algab mai. Seda sellepärast, et avastasin oma postkastist sinna juba mõni päev tagasi potsatanud kirja. Ja positiivne ning tore kirjanupp oli teine. Vääris mu vastust ja nüüd ma siis ootan omakorda. Julgen ma loota, et märtsis algab mai?
Vot selle üle ma ei mõtle. Vähemalt praegu.
Märtiskuu pöörane tegu - see on nüüd siis vaja välja mõelda.
Hm, äkki tuleb selline mõnus gurmeeline tegu? Või ületan iseennast ja teen ära valiku? Kisub sinna poole küll.
Aga - hommik on õhtust targem ja ma kuulen kaugusest läheneva maikuu mühinat.