Mõjutatud

Milline imeline ja imelise päeva algus! Hommikutuul kannab endaga kevadelõhna ja puhub seda kergelt laiali. Mere julge sina ja taanduv jääsupp kalda ääres. Luikede paindlikud kaelad. Iga päevaga aina tungivamaks ja keerulisemaks muutuvad lindude meloodilised trillerid, päikese eredus, mis sunnib kotist prille otsima ja ette panema ja tundma ennast, nagu oleks patu pealt tulnud.
Selline magus erutus hinges ja rahutus, mis ei suuda paigal püsima sundida.
Ma olen elus, ma olen ilus, ma olen olemas, ma olen võimas, ma olen ... lihtsalt olen.
Kevad, mis parata!