Okasroosikese ärakamine
Valgusküllane hommik vallutab nõudliku imeraatorina mu magamis-elutoa koos kööginurgaga ja mul ei jää alistatuna mitte midagi muud üle, kui kaotusele vabatahlikult alla kirjutada ning asuda päeva teekonnaga ühte sammu astuma.
Jah, astuks, kui see sammumine nii valus poleks. Eilne, pea kolmetunnine tantsumaraton annab end praegugi päkkades tunda. Samas olgem ausad, et tantsimine on lahe ja soov oma oskusi lihvida sunnib end vanu/uusi kombinatsioone harjutama.
Mu möödunud nädal oli üpris pöörane. Sain kokku inimesega, kes on osanud mu elunööri paraja sõlme sisse keerata, ent sellest pole midagi. Möödas-pihtas-põhjas. Inimesed on huvitavad. Sain temalt kasulikke teadmisi, mida oma Valiku tegemise pärast kogun pea kõigilt, keda tean-tunnen. Teen taustatööd ja kogun grammhaaval julgust otsustamiseks. Mõned asjad ei peagi käima prauhti!. Mõtlen, et hetkel on kõik plaanid peas, et tuleks hakata vaikselt paberile panema, mis täpselt ja kuidas. Ent usun,et need asjad, mida ma vajan ja mis mind aitavad, leiavad ise tee mu juurde, kui neile märku annan, et nüüd...
Paastumaarjapäeval kohtusin oma kahe endise kolleegiga. Omavahel on nad nimekaimud. Nii erinevad, nii ühtemoodi ja ma kuulasin neid huviga. Üks on saavutamas oma praeguse elu kõrgpunkti, teine otsib vastuseid iseendas. Kuulad ja mõtled, kui lihtsat ja ilusat elu nad elavad, leiavad komistuskivi, komistavad ja lähevad edasi. Mina hakkaksin teadupärast kivi uurima, selmet see asi sinna paika jätta. Igatahes oli mul nende naistega äärmiselt huvitav. Ka kohtasin Annelyd, kellega elu viis umbes täpselt samal ajal eelmisel aastal kokku. No tõesti, mu elu on ikka mõõtmatult rikas inimeste poolest, anna endale vaid aru ja aega, et nendega sidet hoida ja neid suhteid hoida.
Mu tutvusringkonda on siginenud viimasel ajal palju uusi ja noori inimesi, kelle kaudu tegelikult tunnetan, et vau kui äge on täiel rinnal elada ja unistada, mis sest, et paras kogemuste vanker koliseb selja taga. Hing on noor ja mu enda noorus oli uinuvas olekus ning nüüd siis elan ja naudin hetki nii nagu need on ja mu vurrkann saab aina hoogu juurde. Teen tasa neid poolunes oldud aastaid. Printsess Okasroosike on lõpuks ärganud. Kuigi jah, ootas printsi, kes pidi ta suudlusega unest äratama, ent võta näpust - ärkasin ise ja leidsin, et printsil on kena õllekõht ees, õllepurk käe ulatuses ja üle õhtu uus printsess käevangus. Mis üle jääb? Kortudevastane kreem näkku, unenäod raamatuks kokku kirjutatud ja jutustamist vajavad lood ootamas oma järge. Punased saapad jalga ja kevadõhku suudlema, sest liblikate aeg on tulnud.
Jah, astuks, kui see sammumine nii valus poleks. Eilne, pea kolmetunnine tantsumaraton annab end praegugi päkkades tunda. Samas olgem ausad, et tantsimine on lahe ja soov oma oskusi lihvida sunnib end vanu/uusi kombinatsioone harjutama.
Mu möödunud nädal oli üpris pöörane. Sain kokku inimesega, kes on osanud mu elunööri paraja sõlme sisse keerata, ent sellest pole midagi. Möödas-pihtas-põhjas. Inimesed on huvitavad. Sain temalt kasulikke teadmisi, mida oma Valiku tegemise pärast kogun pea kõigilt, keda tean-tunnen. Teen taustatööd ja kogun grammhaaval julgust otsustamiseks. Mõned asjad ei peagi käima prauhti!. Mõtlen, et hetkel on kõik plaanid peas, et tuleks hakata vaikselt paberile panema, mis täpselt ja kuidas. Ent usun,et need asjad, mida ma vajan ja mis mind aitavad, leiavad ise tee mu juurde, kui neile märku annan, et nüüd...
Paastumaarjapäeval kohtusin oma kahe endise kolleegiga. Omavahel on nad nimekaimud. Nii erinevad, nii ühtemoodi ja ma kuulasin neid huviga. Üks on saavutamas oma praeguse elu kõrgpunkti, teine otsib vastuseid iseendas. Kuulad ja mõtled, kui lihtsat ja ilusat elu nad elavad, leiavad komistuskivi, komistavad ja lähevad edasi. Mina hakkaksin teadupärast kivi uurima, selmet see asi sinna paika jätta. Igatahes oli mul nende naistega äärmiselt huvitav. Ka kohtasin Annelyd, kellega elu viis umbes täpselt samal ajal eelmisel aastal kokku. No tõesti, mu elu on ikka mõõtmatult rikas inimeste poolest, anna endale vaid aru ja aega, et nendega sidet hoida ja neid suhteid hoida.
Mu tutvusringkonda on siginenud viimasel ajal palju uusi ja noori inimesi, kelle kaudu tegelikult tunnetan, et vau kui äge on täiel rinnal elada ja unistada, mis sest, et paras kogemuste vanker koliseb selja taga. Hing on noor ja mu enda noorus oli uinuvas olekus ning nüüd siis elan ja naudin hetki nii nagu need on ja mu vurrkann saab aina hoogu juurde. Teen tasa neid poolunes oldud aastaid. Printsess Okasroosike on lõpuks ärganud. Kuigi jah, ootas printsi, kes pidi ta suudlusega unest äratama, ent võta näpust - ärkasin ise ja leidsin, et printsil on kena õllekõht ees, õllepurk käe ulatuses ja üle õhtu uus printsess käevangus. Mis üle jääb? Kortudevastane kreem näkku, unenäod raamatuks kokku kirjutatud ja jutustamist vajavad lood ootamas oma järge. Punased saapad jalga ja kevadõhku suudlema, sest liblikate aeg on tulnud.
Kommentaarid
Postita kommentaar