Naistepäev? Naiste päev

Hommik ei erine ühestki teisest muud moodi, kui et vastassoo esindajatel on arvutikottidele-portfellidele lisaks lilletuutud peos. Nagu oleks kusagil suur kamp naisi, kelle on kõigil sünnipäev. On siis või?
Ma ei hakka lahkama naistepäeva ajaloolist tausta, ent mõtlema pani see päev küll.
Tänane kogemus: puhketoas laual tort ja 4 (loe: neli vaasi) tulpidega. Meeskolleegide karused, ja mõni natuke vähem karune, kallid käes, järgnes päeva stamplause: head naistepäeva! ja ... tehtud. Taustaks kõlas lause, et kui koju lähete, võtke ise vaasist lilled kaasa...
Hm. Mõtlesin pärast oma laua taga, et milline võiks naistepäev tegelikult olla. Mulle meeldib meekolleegide tähelepanu keskmes olla, millisele naisele ei meeldiks, me oleme kollektiiv, aga naistepäeval võiks ikkagi igat naist personaliseerida. Kasvõi korrakski, üheks hetkeks. Mulle oleks palju rohkem rõõmu pakkunud see, kui enne kallit oleks mu kätte jõudnud konkreetne tulbiõis, spetsiaalselt mulle. Ma oleks ta niikuinii teiste hulka tagasi pannud, aga oluline oli just see moment, et vot See Õis on Sulle.
Hiljem sain oma 2 personaalset tulpi ka kätte - erinevatelt meeskolleegidelt ja spetsiaalselt mulle. Kohe on meeles, et vaat kui toredad poisid meil on. Ka on suguõdesid, kes igalt koridoris vastutulevalt meesolevuselt suisa lille nuiavad, et noh, kus siis sinu lilled on? - Kamoon!
Minaa ei tahaks täna meestenahas olla. Neil võibki selline, kõrvad lontis, saba jalge vahel, niisked silmad maha vaatamas tunne olla, mõeldes, et ehk mind ei nähta või et kas ma sellele tädile juba head naistepäeva soovisin, või et krt, ikka neid on rohkem kui ma lilli ostsin jne jne. Jama kui palju. Teate mis, tehke parem üks kohvilaud, esinege ühislauluga või tehke vahva seinaleht. See ettevalmistus ei röövi kaua ega, annab tegijaile tehtavast nalja ja naudingu ning ettevalmistuse põhjustajatele rõõmsa tuju kogu ülejäänud päevaks.
Soe ja vahva oli saada telefonisõnumeid. Need ju spetsiaalselt mulle! Tore, kui mõni võtab vaevaks su enda nime sõnumisse sisse tippida. Nii tean, et vot, mõtles seda toksides just mulle. Ja meilid, kus näed end ainsa adressaadina - ütlemata hää tunne.
On vahva, et selle päeval naissugu meeles peetakse ja ülistatakse, kindlasti on esikohal abikaasa, ema, õde, armsam ..., ent ka töökollektiivis on tore tunda see murdosa minutist päris enda oma olevat. Facebookis on tänase puhul ainult masspostitused. Kaua sa ikka "meeldib" klikid...
Meenub aastatetagune naistepäev: ülemus käis koos abilisega, kellel käes suur ämber lilledega, kabinetist kabinetti. Boss kallistas/kätles kabinetis igat naist ja ulatas lilleõie. Jah, tal läks kogu maja läbikäimiseks kaua aega, ent see on tänaseni meeles - see silmavaade ja soe mehine käsi.
Või siis tuldi terve pundina, eeskõneleja ütles tervitused ja siis sai igaüks individuaalse tähelepanu osaliseks - lill, musimops põsele. Tore oli.
Mis arvan? Arvan, et võiks natuke rohkem mõelda, pisut rohkem vaeva näha. Iga päev on naiste päev - lilli tuuakse niisama, heast südamest, rõõmsast meelest ja paljudest teistest toredatest asjadest lähtuvalt, aga konkreetselt naistepäeval, siis võiks väheke rohkem pingutada. Ei, ma ei tee etteheiteid, aga mõtlen, mismoodi mulle see päev tööl meeldiks.
Meelespidamine on oluline, aga meeles tuleb pidada nii,et see tunda oleks. Ei ole vaja asju teha üle jala ja kuidagi-moodi, et ehk saab ruttu mööda.
Hindan neid toredaid mehi, kes su tähelepnau suudavad köita ja argirutiini korrakski, ilutulestiku raketina sähvatades murda suudavad.

Soovin teile nii tänasesse kui ka homsetesse sooje silmapilke!