Lootes, uskudes
Mul läheb süda pahaks, kui süvenen meedias tulvaveena pulbitsevasse poliitilisse keskkonda.
Ausalt, ma tahan olla jaanalind ja pista pea liiva alla, või ... pakkida kohvrid ja võtta ette teekond Kanadasse, kuigi jah, Norras majakavahina elada oleks mõnes mõttes isegi huvitavam. Minulikum.
Loodan, et niipea ei pea selliseid äramineku mõtteid mõlgutama hakkama ja et kellegil on taskus variant B, vb isegi variant C.
Maailm, kas sa oled hulluks läinud?
Kui teleka suudan kinni panna, raadiost valida muusikakanali, siis internet on seda saasta ikka täis. Ma võin ju mitte jälgida ja sulgeda ja kustutada - näe, maailm, minu käes on võim, ent seda mis toimub väljaspool mu isikliku elumulli ma kontrolaltdiliitida ei saa. Kui just mu enda kõvaketas kokku ei jookse. Vb oleks nii lihtsam - maailm on ltasapinnaliselt ihtne ja elu on lihtne ja ... must-valge.
Eirata? Tjah, nii palju kui see võimalik on.
Haarata sõbral käest ja jalutada mäsleva mere laineid imetlema muuli tippu; kutsuda sõbranna välja ja kolada koos mööda metsaradu; tõmmata omainimeste punt kokku ja teha üks mõnus koosolemine isetehtud toiduga.
Raamatusse põgeneda. Ammu pole sattunud kätte sellist lugemist, mis üleni haarab ja mis sabanärvini hirmutab/liigutab/kummastab.
Üle mere korraks põigata ja tirbi otsas tuult trotsida.
Või siis lavendlilõhnalisse vannivahtu libiseda, lasta kallimal kaelasooni mudida.
Helistada üle õue naabrile ja minna siis koos vaatama, kas konnad on juba oja juures liikvel.
Minu värviline maailm on selline ja ma olen selle üle õnnelik, sest poliitika on must-valge, porihall.
Palju on neid, kes saavad seal, Kaugel-Kõrgel, panna käe südamele ja öelda, et "seisan nende eest, kellega mul on ühine vereringe ja mõistmine, kes on mind volitanud endid esindama"? Üks? Kaks?
Mis on meie tõde ja õigus?
See, et noored ihkavad Vargamäelt ära...
Aga see on meie Vargamäe... kallis ja porine ja kevade tukseid täis tipitud.
Siis ma ulun vihmas ja ripsmetušš voolab mööda pisarateid laiali, tehes minust gooti nõia.
Pöördun selle poole, kellesse usun ja tunnistan tummalt oma usku. Pühendumust. Truudust. Armastust.
Luba mul armastada Armastust...
Et olla tugev, terve, tegus ja teada, et Kunstniku paletis on kõik värvid lubatud, kui nad on harmoonias.
Armastusega,
Jo 💖
Ausalt, ma tahan olla jaanalind ja pista pea liiva alla, või ... pakkida kohvrid ja võtta ette teekond Kanadasse, kuigi jah, Norras majakavahina elada oleks mõnes mõttes isegi huvitavam. Minulikum.
Loodan, et niipea ei pea selliseid äramineku mõtteid mõlgutama hakkama ja et kellegil on taskus variant B, vb isegi variant C.
Maailm, kas sa oled hulluks läinud?
Kui teleka suudan kinni panna, raadiost valida muusikakanali, siis internet on seda saasta ikka täis. Ma võin ju mitte jälgida ja sulgeda ja kustutada - näe, maailm, minu käes on võim, ent seda mis toimub väljaspool mu isikliku elumulli ma kontrolaltdiliitida ei saa. Kui just mu enda kõvaketas kokku ei jookse. Vb oleks nii lihtsam - maailm on ltasapinnaliselt ihtne ja elu on lihtne ja ... must-valge.
Eirata? Tjah, nii palju kui see võimalik on.
Haarata sõbral käest ja jalutada mäsleva mere laineid imetlema muuli tippu; kutsuda sõbranna välja ja kolada koos mööda metsaradu; tõmmata omainimeste punt kokku ja teha üks mõnus koosolemine isetehtud toiduga.
Raamatusse põgeneda. Ammu pole sattunud kätte sellist lugemist, mis üleni haarab ja mis sabanärvini hirmutab/liigutab/kummastab.
Üle mere korraks põigata ja tirbi otsas tuult trotsida.
Või siis lavendlilõhnalisse vannivahtu libiseda, lasta kallimal kaelasooni mudida.
Helistada üle õue naabrile ja minna siis koos vaatama, kas konnad on juba oja juures liikvel.
Minu värviline maailm on selline ja ma olen selle üle õnnelik, sest poliitika on must-valge, porihall.
Palju on neid, kes saavad seal, Kaugel-Kõrgel, panna käe südamele ja öelda, et "seisan nende eest, kellega mul on ühine vereringe ja mõistmine, kes on mind volitanud endid esindama"? Üks? Kaks?
Mis on meie tõde ja õigus?
See, et noored ihkavad Vargamäelt ära...
Aga see on meie Vargamäe... kallis ja porine ja kevade tukseid täis tipitud.
Siis ma ulun vihmas ja ripsmetušš voolab mööda pisarateid laiali, tehes minust gooti nõia.
Pöördun selle poole, kellesse usun ja tunnistan tummalt oma usku. Pühendumust. Truudust. Armastust.
Luba mul armastada Armastust...
Et olla tugev, terve, tegus ja teada, et Kunstniku paletis on kõik värvid lubatud, kui nad on harmoonias.
Armastusega,
Jo 💖
Kommentaarid
Postita kommentaar