Raputa mind, palun!
Mulle meeldib kiirus. Olen loomult kärsitu ja igasugune aja mõttetu kadu või kuskile toppama jäämine teeb mu meele mõruks. Ei, ma ei pauguta uksi, aga kui kellegi tegemata töö omakorda minu toimetamisi takistab, siis ma lähen mõruks ära. Ja sellest ei piisa, kui öelda, et vat mina tahan oma tööd teha hästi ja korralikult, aga kui sina jätad enda osa tegemata, siis kannatab minu ja kindlasti veel kellegi töö. Mõru olles sulen ma kontoris kabinetiukse ja üritan leida tegevust, mis tööd ei puuduta - täitsa 360-kraadine pööre peab toimuma. Loen mõne huvitava artikli läbi või otsin youtube’st mõne 432 Hz loo. Joogaasendeid ma oma tuppa tegema ei mahu. Aga vähemalt hing saab kehas joogatada.
Kui pidevalt korratakse, et kui palju tööd on vaja teha, siis mõtlen, et inimene, miks sa ei planeeri? miks sa ei vaata oma päevakava kasvõi korra sellise pilguga üle, et kuidas ülesandeid grupeerida ja milliseid saad hoopis ajatada. Piki sisse pausid, mil saad laua tagant tõusta ja liikuda. Muidugi, eeldusel, et sinu tegemata töö ei jäta kellegi teise tööd toppama. See toppamine tekitab üldist arütmiat. Vb tuleb hoopis mõelda, kas koormus sinu jaoks liiga intensiivne pole?
Kiirus... Ma olen maanteel paras patsaan - ma tallan gaasipedaali ja hoian kiiruse pisut lubatud normist üle. Pisut on vist vähe... Ent jah, kui teeolud on suurepärased ja mootor möriseb igatsusest, siis ma vajutan ja lendan. Ja tänu korraliku võimsusega mootorile saan hakkama olukordades, kui vähe kasinama juht kõhkleb. Mina lähen. Ent see eelnev ei tähenda, et ma linnaliikluses perutan. Ekee! Lubatud kiirus on tabu ja kiirem sõit on vaid siis, kui terve kolonn sõidab ühtlases voos ja vooluga kaasa minnes ei jää siis üldisele jalgu.
Kiirustamine ja rapsimine võib teinekord tagasilöögi anda: näiteks, et miski jääb tegemisel kahe silma vahele, või kiirustamine toob kaasa lihtsalt lohakuse. Mul pole õnneks sellist ämma, kes külla tulles vargsi kapipealselt näpuga üle käib...
Rahulikumaks sunnib mingi kindel rutiin. Treening näiteks. Jalutusring, kus saab mõtted valla ja keha elama. Hõbeda nühkimine (kui lauahõbedat on), garderoobi koristamine, raamaturiiuli selekteerimine.
Näe, oskan küll neid iseend maha rahustavaid võtteid!
Aga pidurit ikka tõmmata ei oska. Eriti kevade lähenedes - tahaks muudkui tuuritada ja avastada uut. Kingamood, näiteks. Või trennisärgi lõige. Või võõra linna kohvikus kohvi joomine.
Või kui ma jälle ruttan-tõtta-torman, siis ... peata mind ja raputa. Palun.
Armastusega,
Jo 💖
Kui pidevalt korratakse, et kui palju tööd on vaja teha, siis mõtlen, et inimene, miks sa ei planeeri? miks sa ei vaata oma päevakava kasvõi korra sellise pilguga üle, et kuidas ülesandeid grupeerida ja milliseid saad hoopis ajatada. Piki sisse pausid, mil saad laua tagant tõusta ja liikuda. Muidugi, eeldusel, et sinu tegemata töö ei jäta kellegi teise tööd toppama. See toppamine tekitab üldist arütmiat. Vb tuleb hoopis mõelda, kas koormus sinu jaoks liiga intensiivne pole?
Kiirus... Ma olen maanteel paras patsaan - ma tallan gaasipedaali ja hoian kiiruse pisut lubatud normist üle. Pisut on vist vähe... Ent jah, kui teeolud on suurepärased ja mootor möriseb igatsusest, siis ma vajutan ja lendan. Ja tänu korraliku võimsusega mootorile saan hakkama olukordades, kui vähe kasinama juht kõhkleb. Mina lähen. Ent see eelnev ei tähenda, et ma linnaliikluses perutan. Ekee! Lubatud kiirus on tabu ja kiirem sõit on vaid siis, kui terve kolonn sõidab ühtlases voos ja vooluga kaasa minnes ei jää siis üldisele jalgu.
Kiirustamine ja rapsimine võib teinekord tagasilöögi anda: näiteks, et miski jääb tegemisel kahe silma vahele, või kiirustamine toob kaasa lihtsalt lohakuse. Mul pole õnneks sellist ämma, kes külla tulles vargsi kapipealselt näpuga üle käib...
Rahulikumaks sunnib mingi kindel rutiin. Treening näiteks. Jalutusring, kus saab mõtted valla ja keha elama. Hõbeda nühkimine (kui lauahõbedat on), garderoobi koristamine, raamaturiiuli selekteerimine.
Näe, oskan küll neid iseend maha rahustavaid võtteid!
Aga pidurit ikka tõmmata ei oska. Eriti kevade lähenedes - tahaks muudkui tuuritada ja avastada uut. Kingamood, näiteks. Või trennisärgi lõige. Või võõra linna kohvikus kohvi joomine.
Või kui ma jälle ruttan-tõtta-torman, siis ... peata mind ja raputa. Palun.
Armastusega,
Jo 💖
Kommentaarid
Postita kommentaar