Unelemas enne und

 Pärast kolme sepikuviilu juustuga (lahja), veerand liitrit coca zerot ja ühte õunaäädikamaitselist kummikaru, on täiskõhutunne tuntav. Füüsilisiliselt, siis. Ma muidugi ei tea, kas need kummikarud tuleb manustada enne sööki või pärast või keset söömist. Ent hetkel on kõht täis ja ei suuda mõeldagi, et veel miskit peaks juurde mahtuma. Selline hästi täitunud tunne on. Aga ma pole kindel, et tunni aja pärast see tunne väheneb ja tahab uuesti täitumist saada. Ent sinna tunni aja taha on veel aega ning kuna olemine on ikka väga lebo, siis tuleb tukk peale. Ja see teeb mu virgeks, see mõte siis, et tukk tuleb peale. Egas ma mingi ... Unevaegus on. Biokell ajas üles 4:40 ja hoidis mind üleval kuni ... enne kuute miskit tuli uus tudu. Seega tuli ärgata maheda mobiililaulu peale (kell 7) ja pole ime, et õhtul kell 20 on juba uneeelne seisund. 

Küll olin ma hommikul arvamusel, et täna tuleb õhtune kõnnituur. Ei tulnud. Vaatan aga aknast, kuidas lund muudkui langeb ja hanged kerkivad. Siis tuleb sajus väike paus. Kõik autoomanikud lükkavad autodelt lumemütsid maha. Ja algab uus sadu, sedakorda väga vesine lörts. Ausalt, ma juba laulan, et: "Luu-mi tuli maha ja valgeks läks maa, kaks .... nüüd õue ei saa. Nad istuvad ... toas ja kurb on neil meel, sest lii-bedaga üldse nad ei seisa teel!" Kukkumishirm. Foobia. 

Hõõrun silmi. Ma olen iseendale meili saatnud. Maksekinnitus, viimane võimalus. Selge - späm ja korjekiri. Lendab joonelt digiprügikasti. Mis omakorda tuletab meelde, et oli plaanis võtta ette koduarvuti digikoristus. Oli plaanis. Jääb plaani. Teostab kes?

Ma räägin. Mõni päev tagasi jagati FBs puhkemaja fotosid, et ... romantiline nädalavahetus ja nii. Võimalik ka muul ajal pikemaks broneerida. Vaatasin fotosid ja mõtlesin, et vot seal võiks aeleda küll. Teise korruse magamistoa aknast paistis lage maastik meretriibuga. Allkorrusel mugav tugitool ja kamin ja suur aken-uks terrassile. Ma seal oleskleks ja kirjutaks, sest leviga olevat seal probleeme Just see, mida vajan. Leviauku. Ja koroonauudistevaba aega. Aega iseendale. Iseendasse vaatamise aega ja kohta. Ja tõesti, et üks lugu saaks sissekirjutamise hoo. Narr on seda aega napata argisest ärielust, kus naased õhtul koju nagu tühjakspigistatud sidrun, numbrid ja töösõnad ringlevad silme ees. 

Kes avab arvuti kui sa ise ei ava?

Mhm. Tõusen ja ajan pealelangenud hallid mõtted uuesti lendu. Ilusatel mõtetel on küütlevad sabasuled ja need panevad ümbruse helendama.

;)

Jo