Augustikuu pöörane tegu tehtud!

Vihma nukker pladin vastu aknaplekki äratab mu üles. Kell on kole vara veel.
Parim aeg kirjutamiseks.
Mu puhkus kahaneb nagu liiv liivakella ülaosast. Kurb on, et seda liivakella ei saa ümber pöörata.
Aga olgu, vähemalt on olnud jälle üks suur ja hunnitu suvi, mis kullakarva õunamoosina juba purkidesse on pandud.

Ja ilusaid pärle on mul ette näidata ka.
Augustibluus. Suurepärane üritus, suurepärases kohas ja super esinejad. Rahvast oli piiskopilinnuses päris-päris palju. Tuttavaid nägin, aga neid ei olnud palju. Enamik publik oli mujalt. Muusika mõjus sugereerivalt ja viis su kõrgemale öö taustal tontlikult tunduvate linnusevaremete müüridest.

Bluusil on suitsukarva silmad ja kuuel öösinised nööbid ees.

***

Promenaad. Kuursaal. Nauding lihtsast jalutamisest, päike on veel terav ja selle eest poeme peitu Kuursaali pitsilisse varju. Lust on see elu, kui oskad nautida lilleilu, luige painduvust, sinist liblikat, caffe latte paksu ja vahust piimakrooni...
Kõnnid nagu muinasjutus, mis sest, et kaasaegses. Toomkiriku kellamäng. Hoolitsetud aiad.
Aeg lihtsalt olla.

Ujumine Vasikaholmis. Poini ujudes tahtsid veest ära, ümber poi tagasi ujudes aga juba nautisid vett.

***
Esamspäeva hommik. Öösel oli ikka pärsi paras paks sadu. Ometi sai tellitud korralik päikespaisteline ilm!
Hommik oli veel vatine, ent linnast väljasõit tõi pilvede tagant päikese välja ja see püsis seal täpselt nii kaua, kui meile vaja.

Andke mulle meri ja ma olen valmis täitma iga teie soovi! Eeldusel, et just see meri mulle ikka meeldib. Surfirannas meeldib mulle meri hullupööra. Eilne ilm oli täis sooja suurt tuult ja nii need lained kaldale kablutasid ja see kohin! Seda ei suuda ma sõnadega edasi anda.
Rohehallid lainevallid kogusid end enne randa jooksmist mahuliselt suureks ja siis nad võidu kallast ründasid, valged satsid uhkelt püsti. Meeletult ilus!
Meri oli soe.

Päev kandis eesmärki ka - augustikuu pöörane tegu. Pöörane tegu toimus puude otsas ja puude vahel - seiklusrajal nimelt. Läksin mina Tarzanit taga ajama. Kuigi mul oli pisuke kahtlusekiil, et kui jätaks selle mõtte sinnapaika, siis trots tagus kiilule vastu ja nii ma traksitatud ja köitega varustatult sinna kõrgele ronisin. Mis siin salata - jube oli. Jonn oli ja see ka, et ma ei anna alla. Alla ei saanudki enam ronida ja tagasi pöörata keset rada ka mitte.
Üsna pelutav ja samas huvitav on see maa ja taeva vahel kiikumine-kõikumine-kõlkumine. Käed peavad tugevad olema ja tasakaal on see, mis edasi aitab. Köielkõndijat minust ei saa, aga traksitatult võin sel köiel tantsida küll :)
Ja rõõm on suur, kui maandud peaaegu juhtmevabas vabalangemises vastu kollast matti - tehtud! Otsa sai! Ma sain hakkama!

Nüüd merre! Lainetes ujumine. Vesivoodi läheb taas moodi. Jah, ma oleks purjetada tahtnud või siis lohesurfata. Taevas ja meri muudkui vahetasid pilte nagu slaide - üks ilusam kui teine. Mälestused tahtsid haiget teha, aga ei, nende jaoks ei ole selles vaatepildis kohta. Ei luba ja ei lase. Olla nii vaba ja nii rõõmus, see on lihtsalt saavutatav, ent püsimine nõuab keskendumist ja kogemust.
See päev sai täiuslikkuse krooni!

Tagasitee. "Hurts" täidab autosalongi. Mõte on jõud, mis meid kammitseb ja jõud, mis meid vabastab.



Kommentaarid

Populaarsed postitused