Öö

Avan silmad. Kus olen? Oh, kodus ikka ... On öö. Aknast immitseb sisse tänavavalgusti tuhmkollane kuma. Vaikus. Väga vaikne on. Miks ma ärkasin?
Teleri punane silm.
Toolide tumedad piirjoooned.
Siis hakkan kuulma hääli, mida päeval tähele ei pane. Külmkapi mootor käivitub tasase surinaga. Vaikus, mis õuest tuppa kandub, on nagu ümin.
Väiksed üksikud klõpsud, mida teeb põrandalambi soojenev pirn.
Rüpeka klaviatuuri klõbin, kui tipin tähti, millest moodustuvad sõnad, laused jne jne.
Iga kaduva minutiga olen rohkem ärkvel ja erksam.

Tean, mida tegema pean.