Augustikuu ühe öö unenägu

Millal tuleb magamise ajal unenägu? Mis asi see unenägu õieti on? Tean, mis on uni ja tean, mis on nägu. Aga unenägu?
Kas unel on nägu? See, mida ma mäletan ööfilmilinal nähtuna, ongi Unenägu? Unefilm pigem.
Mu ööd on viimasel ajal olnud näota. Und täis, aga näota.
Näota ja näotu - mõtleks, kui palju muudab üks täht!
Näota näotud unenäod. Prrrrr!

Valgus ajas vara üles. Hea aeg trükisõna lugemiseks, et siis millalgi uuesti unne suikuda.
Ärkan uuesti juba keskhommikul ja oh-oo! - mu unel oli nägu. Täitsa jabur pealekauba, peaaegu näotu, aga olid tegevused, inimesed, taimed, loomad... Isegi värvid - roosa rinnahoidja; musta-valgekirju koer; mees, kellel peas selline kahvatuhall matkaselli mütsilots ja jalas põlvpüksid; punaste-lillade triipudega kaltsuvaip koridoris. Maja, mida ma elu sees pole näinud ja mille teisel korrusel ma elan. Hm, üksi, tundub mulle, Korraks põikas mingi tegevusega mu unne parim sõbranna. Mina, toimetamas oma potitaimi laial, avatud trepiga eeskojas. Alumise korruse omanik -mees mütsiloduga - põlvipidi maja ees oma peenarde vahel. Teadmata põhjusel pagen koera eest korterisse peitu, see mees istub juba minu toas akna all toolil, vahib õue ja ... ma ei meeldi talle. Vist. Või?

Konets.The End. Lõpp.

See kõik on kindlasti plaadipeedipiruka süü. Ja hilise kohvi süü. Rääkimata valgest veinist.

Uni tuleb, ullikene ...