just siis

just siis, lillede suremise aegu
Sa tuled läbi halli unenäo
just siis, kui enam ei oota,
kui vaev on merele antud
kõik need päevad,
otsekui süles kantud,
astud sisse ja kulg peatub...
Su suudlus on jäine
pilgus peidus kõle
just siis, sel vettimise, vajumise aegu
Sa kaod
läbi halli unenäo
merele antuna
kahvatule kaldale laotatuna
on süli nii tühi
just siis, kui on hilja, et öelda
ära vaata mind silmadega
näe südamega