Zooh, mis siis nüüd?!

Ärkan pladisevasse pühapäeva. Konstanteerin fakti,et nii lihtsalt on selle ilmaga. Täitsa ettearvamatu nähtus.
Meenub, et olin öösel üleval ja plaanisin selle blogi lõpetada. Just, grandiosa finale.
Ent ma olen Joliynga nii kokku kasvanud, läbipõimunud, et uut blogi ei kujuta temata ette.
Seega sorry, mu öine otsus, me jätkame siitsamast ja lustlikul meelel, hoolimata külmast vihmalõikudest, mis keskpäev vahelduseks selgetele hetkedele pakub.
Uus elu? Oh ei!
Aga perutamistel on nüüd lõpp - ei mingeid suhteummistusi ega ülevõllikäivaid ettevõtmisi. Päris rahulik ei ole, aga samm on kaalukam, sõna otses mõttes (kurat, kõik kilod on end vargsi koju tagasi vedanud!). Miks see nii on: kui oled õnnelik ja kõik laabub, jookseb kehakaal ludinal alla ning kui on pinged ja probleemid, siis vastupidi - kaalunool tõuseb kõhkluseta kõrgemale?
No ja siis! Kas kaalunumber määrab ära selle, kes ma inimesena olen? Jah, mu peps võib olla suurem kui Brasiilia ja rinnahoidja C-korv norib aegaajalt endale D-d, ent selles kehas elan ju mina! Ma ei vali sõpru ju keha järgi - ja loodetavasti nemad mind ka mitte - vaid selle järgi, mis neil seal sees on. Öeldakse, et kõik, keda kohtad, annavad aimu sellest, milline sa ise oled. Et su sõpruskond moodustab tervikpildi sinust endast.  Libistan mõttes pilgu üle neist, keda lähimaiks sõpradeks pean ja siis kiikan kaugemale ka. Olen keskmes nagu vette kukkunud piisk, mille ümber tekivad ringid ja mis hajudes laienevad. Kusagil seal keskpunktist kaugemas ringis on töökaaslased, kunagised klassikaaslased, sõbrad, kellega kohtutakse harva ...
Päris huvitav, need, keda sõbraks pidada nii väga ei taha, kes moel mingil on elukeelt puudutanud minoorselt, on ju tegelikult samuti pilt minust endast. Minu kuri, reeturlik ja petlik pool, minu bemoll-toonid. Aga - need saab dieesideks alati ümber teha. Eks ole? Selleks nad ju mu juurde on tulnud.

Bridget Jones on pealt neljakümmet, ikka vallatult vallaline, seisab kauneid riideid täis kapi ees ja tõdeb, et mitte midagi pole selga panna - kõik need ilusad asjad riidepuul on õnneliku inimese väikse numbriga asjad. Õnnetu inimese tume värvigamma on paaril riidepuul selges vähemuses. Ja minaa ju ei taha neid igapäevaselt kanda. Alustame siis sellest, et ma teen endaga diili - edaspidi olla rõõmus ja õnnelik. Elu eesmärk on ju elada. Kaalukontroll peale jõulumadinat! Haa, need jõulud... Mida ma eelmisel aastal endale lubasin - ei mingeid traditsioonilisi jõule!

Kollases kruusi on veel poole jagu kohvi. Näe, päike tegi ka korra õuele pai - uhh, kui mustad aknad mul on!!!
Zooh, alustame siis!