24/31

Tahtsin täna postitada Kunksu loo järje, aga - muutsin meelt.
Sõitsin läbi saju traditsioonilist jõulu pidama ja kuulasin sõidu ajal raadiot. Annetamine.
Mõtlesin, et miks me muutume jõulude ajal eriti hellaks ja lahkeks, annetame kõiksugustele heategevuskampaaniatele. Õigemini - aasta lõpp tundubki olevat aeg, mil heategevus muutub otsekui  trendiks - uhke on avada rahakott ja poetada selle sisu inna-tänna... Miks me ei võiks samamoodi annetusi teha näiteks jaanuari alguses ja pärast jaani ja 31. augustil? Mulle tundub,  et see jõuluaegne annetus on nagu indulgentsi lunastamine tehtud ja veel tegemata arrogantsuse eest, oma isikliku käitumise eest, selle eest, et ehk minuga siis nii ei juhtu, mina siis ei haigestu, minuga ei juhtu õnnetusi...
Ma väga tahaksin, et märgataks koguaeg endast nõrgemaid, väetimaid, kes ise hakkama ei saa.
Märgataks ja toetataks.
Sestap otsustasin, et ma seekord ei osale jõulude ajal rahakogumisaktsioonides, va toidupank. Teen annetusi mulle sobivamal ajal. Isekas? Ju vist, aga isepäisus ongi mu firmamärk.

Ja veel - annetada oma aega ja osutada lihtsaid teenused - a la küüdi pakkumine - on väike, aga südamesse minevam kui ülekande sooritus. 

***

Mu jõulusoov on lihtne - Olgu Sul hingesoojust, loovust, tasakaalukust, armastust.

❤️️, Jo