30/31

No vot nüüd juhtus selline lugu, et ma tean, millest aasta viimasel päeval kirjutada, aga eelviimasel on täitsa sõnade auk.
Võibolla ei peakski kirjutama?
Samas kui sai sait lahti võetud, siis ilma märki jätmata siit ära ka ei lähe. Sina võid minna. Lihtsalt loed ja lähed. Või jääd kinni ja urgitsed vanemaid stoorisid.
Eelviimane päev aastas. Tean, et paljud tuttavad teevad kokkuvõtteid ja seavad eesmärke. Mul seda kommet pole enam, vähemalt paar aastat juba. Eriti seda, mis puudutab eesmärkide püstitamist. On kahte laadi rääkijaid (vb on neid rohkem): ühed - eesmärke tuleb püstitada; teised - eemärgid tuleb suisa tähtajaliselt kirja panna. Kolmandad võivad need hoopis vlogida.
Üldjuhul tundub, et selline pika perspektiivi eesmärgid on ok üles tähendada. Umbes nii, et ühel õhtul võtad need ette, kriipsutad maha, mis juba saavutatud ja lisad neid juurde, mida soovid. Või siis, mõtlen mina, et on soove, mida loodetakse täituvat ja kujutatakse ette, kuidas on see tunne siis kui soov on realiseerunud. Kipub sinna Saladuste-raamatu temaatikaks praegu, aga jah, mõte on see, et sa võid, aga ei pea. Kui tekib kinnisidee, siis...
Ma pigem ei tahaks klammerduda.
Tundub praegu, et ma peakski mõtlema hoopis enda klammerdumistele - mõtetele, millest kipun kinni hoidma ja mis tegelikult mind ei täida, vaid pigem tühjaks tilkuda ähvardavad.
Seega - mõtted korda. Teadlikult.
Unistamine on kohustuslik.
Möönan, möödunud aasta oli täitsa vinks-vonks. Edasi saab minna ainult saba püsti!

❤️️, Jo


Seotud kujutis

Repsu pilt internetiavarusest.

Kommentaarid

Populaarsed postitused