13. päev ja 3. advent
järg
Väikesed printsid ja printsessid olid end mõnusalt Kuninga ümber seadnud ja ootasid papa Kuul käimise lugu. Kuningas silus oma habet ja hakkas siis pajatama. Kuu oli ta kenasti vastu võtnud, pakkus istet otse Kuu enda trooni vastas. Koos maitsesid nad juustu, sest kuu ongi ju juustust. Sel korral oli laual uus juustusort, mis sisaldas köömneid. Joogiks pakuti aga vihmavee limonaadi. Sõid-jõid me tähtsad isikud ja asusid siis riigiasja arutama. Nimelt käib Kuningas igal aastal Kuu peal, et paluda talt kuningriigi kõige kaunima jõulupuu tippehteks ühte tähte, jõulutähte. Vastutasuks, laseb Kuningas kõikides kuninglikes trükikodades trükitavatesse kalendritesse märkida ära, millal on täiskuu, millal kuu kasvab ja millal kahaneb. Ja isegi kuuvarjutus märgitakse kalendrisse. Seda, millal miski täpselt toimub, seda nad seal kõrgel Kuu kirjutuslaua taga siis arutasid ja arvutasid, sest kõik andmed peavad olema hästi täpsed. See raske riigitöö tehtud, rullitakse ülestähendatud info kokku, sellele seotakse ümber hõbedane pael ja mõlemad, nii Kuu kui Kunigas, panevad paelale peale oma pitserid: Kuu paneb kuusirbikujulise märgi ja Kuninga märk on loomulikult kroon.
Kui see oli tehtud, näitas Kuu Kuningale Linnuteed, valis sealt välja kõige säravama tähe ja lubas jõuluõhtuks tähe maa peale kuuse otsa toimetada. Siis ei olnudki muud, kui natuke köömnejuustu taskusse pista, otse dokumendirulli kõrvale, ja oligi aeg tagasi maa peale kukkuda. See käis nii, et Kuningas istus kuu servale ja Kuu hakkas kiikuma. Kuu kiikus aina suurema hooga ja ühel hetkel Kuningas lasi käed lahti ja juba ta lendaski maa poole.
Nüüd ei olnudki muud, kui oodata jõuluõhtut ja jõulutähe laskumist jõulupuu otsa, et siis kuningriigis välja kuulutada jõulurahu.
Kuningapere lapsed olid jäänud uniseks. Kuninganna norises vaikselt oma troonil. Vesi Kuninga jalavannis oli ammu jahtunud. Kuningas lõi kaks käteplaksu ja kohe tuli kammerteener koos õuedaamidega. Kammerteener aitas Kuningal jalad kuivatada, villased sokid jalga tõmmata ning sussid nende otsa pist. Õuedaamid aga aitasid lastel püsti tõusta ja viisid nad hambaid pesema.
Kuninganna tegi ühe silma lahti, siis teise ja haigutas mõnuga. Kuningas pusis natuke taskutes ja tõmbas sealt välja nii tähtsa dokumendi kui juustukuubikud. Ta pakkus juustu Kuningannale, kes võttis juustutükikese sõrmede vahele. Vaatas, nuusutas ja pani siis suhu. Mälus natuke ja ütles: "Pole paha."
Lossikell lõi kümme. Oli aeg kroonid peast võtta ja magama minna. Kuningapaar tõusis troonitoolidelt ja läksid sõbralikult koos magamiskambrisse. Nad panid oma kroonid öökappidele, mis asusid mõlemal pool uhke kuningavoodi kummalgi küljel. Kuninganna lausus: "Loodan, et tema kuninglik kõrgus sai jalavannist abi ja jää jõuludeks nohusse." Siis andsid nad vastastikku mõnusa mopsuga öömusi, soovisid head ööd ja vajusid sulgpatjadele unne.
järgneb
💖Jo
Kommentaarid
Postita kommentaar