4. lugu on Lugu sellest, kuidas ma vaipa ostmas käisin.

 Soovin oma köögis kõige rohkem kasutuses olevale põrandapinnale uut vaipkatet. Vana läks ära - hele tekstiil sai lõpuks endale sellise tumeda pläraka, et selle sai eemaldada ainult kääridega. Auguga vaip oli huvitav küll, aga minu jaoks liiga avangardistlik. 

Köögis ikka juhtub, et küll miskit tilgub, mingi puru lendab põrandale ja koguaeg ei suuda, lapp käes, külmiku kõrval valvel olla, et vajadusel operatiivselt maha kukkuvat rünnata. Mõeldud-tehtud: uut vaipa on vaja! Võtsin mõõdulindi välja, mõõtsin ja panin vajalikud numbrid paberile kirja. No ei ole standardmõõdus, aga noh, ikka võib ju kaubanduses kaeda, mis pakutakse ja suts lühem pole ka paha.

Toppisin end ilmale vastavalt riidesse, pakkisin korduvkasutatava maski kaasa ja haarasin näppu Camilla Läckbergi Kuldpuuri - see leidis endale uue omaniku. Uue omanikuga leppisime kokku, et üleandmine saab toimuma Kristiine parklas. Kõik läks nagu õlitatult - leidsime üksteist pea kohe, õigemini parkisime autod täpselt teineteise taha. Siis ei olnudki muud kui palun-aitäh ja ma siirdusin keskusesse. 

Rahvast nagu ikka - palju. Sipsisin mööda keskust ringi ja korrutasin endale, et ma olen tubli ja teen käigud ainult varem väljavalitud poodidesse. Ikka oli kõik nii ahvatlev! Ja just poes tuleb meelde, et oh, seda on vaja ja vot, pidin ju seda ka ostma. Lisaks kuhjades igasugu jõulukaunistusi, et kõik, nii maitsekad kui mittemaitsekad, jõulupuud saavad kindla peale ehterüü.

Viimaseks plaanitud pood oli Jysk. Ei mingit 2+2m, vähemalt oli ostjatel maskid ees. Ei vaata vasakule, ei vaata paremale - sundisin end otse liikuma ja ... voodikatted võtsid mind ülevoolavalt vastu. Nagu lambipirn mu PÕKi mütsil (Pimedate Õhtute Kõnd), lõi peas särama - mul on ju uut voodikatet vaja! Mõõtsin pilguga ja näppisin sõrmedega. Valisin värvi ja valisin mustrit. Haarasin kaenlasse, siirdusin kassasse. Õues vabastasin end maskist ja hingasin rahuloleva mõnuga välja - ma ei ostnud mitte midagi ebavajalikku.

Kodus tagasi, laotasin voodikatte üle voodi ja nautisin uue puhta tekstiili lõhna - nii mõnus! Lebasin nagu meritäht voodil, hea meel sees kügelemas. 

Siis siirdusin kööki ja... Ilmselgelt tuleb mul "vaipkate" kirjutada kas käeseljale või telefoni meeldetuletajasse koos kuupäeva ja kellaajaga. Tuleb uuesti kaupluse külastamine ette võtta.   Seekord aga kindel ja konkreetne kodutekstiili pood.

Ikka juhtub!

💖 Jo