9. päev järjest kirjutada

Ma olen nautinud aasta lõpuks neli kuud rantjee elu: riik peab ülal ja saadab mind minu poolt osundatud koolitustele. Üks neist on kusjuures keelekursus. Nii ma siis oma päevi olen sisustanud: ärkan, kõnnin, söön, kursus, mittemidagi tegemine. Ühetooniliseks kujunenud elu ilmestavad mõned vestlused ja sõpradega kohtumised. Viimased jäävad nüüd ära, kui koroona reeglistik seda nõuab. Sotsiaalne taandareng. Puutetundlikuse kaotus. Ehk saab see järgmisel aastal läbi?

Mainin, et uus aasta toob uue alguse tööelus. Ja kui ma mingeid eesmärke peaksin uuele aastale isiklikus plaansi seadma, siis on see leida järgmise aasta jooksul SEE, mida ma elu lõpuni võiksin teha. Näiteks kaarte panna - haa-haa! Või siis tekste kirjutada. Või siis koduperenaine olla. Fakt, et õpitud-himustatud-saavutatud erialale võin veel mõne aasta kirge panustada, aga ma küsin endalt sageli - kas see ongi kõik, mida elult tahad, Mimm? Tahaks rahuliku punkti panna ja teha kui mitte kannapööre, siis teha ikkagi midagi muud. Midagi, mis teistele rõõmu toob ja rahu mu südamesse loob. 

Kahjuks riigimasin oma koolitusprogrammis sellist koolitust ei oma, mis mu pilgu kinni püüaks. Seega arvestan, et Selle Koolituse pean ma oma taskust tasuma. Ja ma teen seda kõhklemata, kui süda selle ära tunneb ja selle poole hüppab. 

Sulen silmad ja kujutan end ette tegemas midagi muud. Olema kusagil mujal. Kui ärkan, on Ringvaade.

Krõps külm tümbas kõndimisel mõttenöörid ka lühikeseks. Ainus mõte - teeme kähku, krrrrrdi külm on, kaks km veel, ruttu fotoklõps, teretan teist liikujat, külm. Nii külm. Kodus ajab kohvi hanguva vere jälle vudima, nii et tavapärased mõtted hõlmavad oma tavapärase koha. 

Pärast keelekursust mõõdan maad Reidi teel Pirita selverini. Taevas, mere kohal, mängivad sinised ja lillad toonid. Külma ilma perfomance. 

Homme terendab ees samuti tihe päev: terve päeva kestev koolitus. Veel kontaktne ja maskitatult, ent järgmisest nädalast kolib kõik veebi. Veebis on mõned plussid ja mõned miinused. Pluss: saan vahe peal tõusta ja teha mõne harjutuse, kui peps toolist ära väsib ja selg nõuab sirutust. No ja kohvi saab juurde tilgutada. Või teed. Miinus: aga mismoodi teised probleemi lahendasid?- et selline väitlus läbi ekraani on ajamahukam kui muidu. 

Aga - ei torise, ei porise. On nagu on. Ja jõul on.

💖Jo