22. päev. Kingitused.

 Mõned kingid sai täna pakitud. No jaa, olen kursis, et iga kingiga ronib tarbimiskäitumise nivoo kõrgemale ja äärmuslikumad hurjutavad, et selmet asju kinkida, tuleb toetada, annetada. Aga ma teen seda ka! Lihtsalt mulle hirmsasti meeldib kingitusi teha. Ja ma valin praktilisi kingitusi, lihtsaid ja armsaid. Söödavaid. Ühesõnaga selliseid, mida isegi tahaksin. Jõulude ajal on tore teha üllatusi, mida ei osata oodata. Muul ajal võib ka kingitusi teha, aga jõulude ajal ei hakka keegi mõtlema, et miks ta mulle kingi tegi või miks ta kaardi saatis. See on lihtsalt andmise aeg. Ja ma ise ootan ka kinigitusi - see laps mu see on alles ja vaatab särasilmil aknast pimedasse öösse - kas juba tuleb see päev, et vana tuleb? Sellel aastal tuli selliseid salakinke rohkem kui kaks ja neid oli tore komplekteerida. Loodan, et need toovad rõõmu ja mõnusat imestust ka. 

Kirik. Ma olen jõulude ajal ikka kirikusse sattunud. Kooriga põhiliselt. Mulle selline massiline pühade ülistamine kirikus ei sobi. Küll aga sellised spontaansed pühakoja uksest sisse astumised ja küünla panemised. Kuigi tõden, et jõululaulud kirikus on hingele väga ilus kingitus...

Meie pisike pere otsustas selle aasta jõuluõhtu siiski ühiselt veeta - kõik on terved ja teadlikult hoidunud rahvarohketest kogunemistes, k.a poekeskused.  Seega pakin, lisaks kingitustele, oma panuse jõululauale kottidesse ja alustan valges teekonda. Enne aga käin veel oma kõnniringi ja viin ära üllatusjõulukingi, mida oodata ei osata.   

Armastusega,

💖Jo