Tilu-lilu ilu

Mõõtsin linnast kodu poole astudes maad. Õigemini poeni.  Mandariini isu tuli peale. Samas sik-sakitasin mõtteid jõulukinigtustest. Peremäng ootab kahte kingitust, kingituse teemaks sel aastal "ilu". Ilu on nii lai mõiste. Jõudsin selle mõtte lahtimõtestamiseks päris filosoofiani välja, Suisa hamletliku tõdemuseni: "Ilu või mitte ilu?" Mis on ülim? Ilu? Elu? Olu? (Õlu, ütleks üks mu sõpradest)

Iluasju on täis terved poodide väljapanekuriiulid, takkapihta laod ja kuskile keegi muudkui toodab juurde. Üldmõistena võik olla siis "nänn". Vaatan oma kodus ringi - nänn on teleka alusel kapil ja klaaslaual ja raamaturiiulis ja isegi aknalaulal, esikukapi pealsest rääkimata. Asju on palju. Asjad võtavad ruumi. Asjad koguvad tolmu. Mõne aja pärast lood korda ja peidad mõned neis kapidesse, sahtlitesse, karpidesse, kuhu nad võivadki jääda. Unustad. Seega - iluaasjad on toredad, aga mõttetud. Ainus mõte on, kui sel nipsasjal on sentimentaalne väärtus või siis korralik rahaline väärtus. Aga jõuludeks kingitav tilu-lilu? Kas jõuluehted käivad ilu alla? Kindlasti ja tõenäoliselt on sellel ka see mõte, et kinkija jääb ehte kaudu meelde. Kui varem ei meenu, siis järgmise aasta jõulude ajal ikka, kui sära ja kuulid uuesti välja otsitakse. 

Aga - mina ei taha jõuluehteid kinkida. Seega otsin muud ilu. Hm. Kargas just mõttesse - sisemine ilu. Sellele saab ka mitmeti läheneda - on need siis vitamiinid, mis välist, kui ka vaimset ilu toetavad. Vaimne ilu... hm. Raamat? Ma täiega naudin siis vaimse ilu arendamist. See tuletab jälle meelde, et mul on jõulukrimka selleks aastaks veel välja valimata. Vb läheb hoopis nii, et valikusse satub muu lugu ka. Krimkad on hääd, aga nagu meri ei püsi koguaeg ühte moodi, siis on ka lugemisvajadus aeg-ajalt erinev. Mida enam ma praegu tipin, seda rohkem see sisemise ja vaimse ilu mõte mind käidab. Tuleb võtta ette teekond apteeki või raamatupoodi. Ka Synlabi pakett võiks vahva kink olla. 

Oh, nii tore, kui mõte hakkab ise pöörlema. Ma juba kujutan ette, kuidas ma lähen Rahva Raamatu poodi. Valin välja vaimse ilu arendamiseks kinkeraamatu ja endale jõululugemiseks raamatu. Siis tellin poekohvikus kõrge kreemja vahuga latte ja istun seda nautides akna alla. Videvik tiheneb ja kõikjal süttivad soojad kollased tulukesed ning jõulukaunistused. Lund ainult ei saja. No siis on nii, ja limpsin puhtaks vahuse teelusika. 

Praegu silmitsen oma nips-näps tilu-lilu asju ja panen oma Bossi märkmikusse kirja: teha tolmu kogujate nips-näpside ülevaatus. Vb on kellelgi neid asju rohkem tarvis? Kogu kokku ja vii ära. Taaskasutusse näiteks. 

Süütan küünla. Ühe ainsa. Meel on rahul. Mulle detsember meeldib.

💖  Jo