23. päev ja piparkookide üleküllusest, sekka mõtted S.Kingi raamatust

 Mul on juba raske olla. Ise olen süüdi, aga kui tehakse ikka maailma parimat piparkoogitainast, siis on raske piparkookidega mässates end tainast eemal hoida. Ja rääkimata siis noist, mis juba ahjust väljas, jahtunud ja glasuuritud. Uus elu algab kohe esimesel jõulupühal! 

Kogu selle üüratu suhku sisse vohmimise kõrvale on mul pakkuda kirss tordil. Nimelt, eile hilisööl, pea aastaaega vahelduvat lugemist, panin riiulisse Stephen Kingi "Kirjutamisest. Mälestusteraamat ametioskustest."  Ausalt, ma mõtlesin millalgi, et jääbki pooleli, aga kangekaelselt lugesin lõpuni ja ei pidanud kahetsema. Kirjutamisele raputavam ja ärgitavam tekst tuli alles viimastel lehekülgedel. Ja ma pole kade, kirjutan siia lõigu, mida pidin ootama terve aasta: "Kirjutamise sisu ei ole raha teenimine, kuulsaks saamine, kohtamiste saamine, sekspartnerite ega sõprade leidmine. Kokkuvõttes on asi teie lugejate elu rikkamaks muutmises ja ka teie enda elu rikkamaks muutmises. Asja sisu on enda ülesajamine, paranemine, ülesaamine. Õnnelikuks saamine, eks? Õnnelikuks saamine. ... Kirjutamine on nõiduslik, samavõrd elu allikas kui iga teine kunst. Vesi on tasuta. Jooge. Jooge, ja laske endale juurde valada."

Oh, ma loen seda praegu ja judisen mõnust - enam täpsemini ei saagi. S.King on nagu teadjamees. Ja ma tõesti usun, et kirjutades saab paremaks, õnnelikumaks, veelgi loovamaks ja isikupärasemaks. Ja täpselt samamoodi on see siis, kui sa oled väikest viisi joonistaja, laulja, tantsija... Sa ei pea kunsti tehes mõtlema, et mis teised sinust arvavad, sa pead kunsti tegema iseenda jaoks. 

No nii, nüüd ma siis olengi Muhv, kes kirjutab endale kirju "NÕUDMISENI." Ja - ma lasen endale juurde valada. 

Armastusega

💖Jo